"Kõik Mahleri sümfooniad on geniaalsed, aga see on minu jaoks eriliselt geniaalne sümfoonia. Tal on naiskoor, poistekoor ja sopran solist. Kuidagimoodi see on arusaadav kõigile ja see on väga liigutav. Sa tunned, et pärast seda 90 minutit sa oled midagi juurde saanud - sa oled parem inimene," rääkis Paavo Järvi "Aktuaalsele kaamerale".

See on Paavo Järvi kolmas hooaeg Zürichi Tonhalle orkestri eesotsas. Ent alles esimene kontsert nende taasavatud ajaloolises kontsertsaalis.

"Paavo suur soov oli alustada teosega, millega saame näidata selle imeilusa saali suurepärast akustikat. See on saal, mida renoveeriti ja restaureeriti viimased neli aastat. Praegune versioon on peaaegu samasuguste värvidega nagu oli see, mida Johannes Brahms nägi, kui ta saali 1895. aastal avas," sõnas Zürichi Tonhalle orkestri direktor Ilona Schmiel.

Avakontserti oodati pikisilmi, sest koroonaviirus oli muusikaelu suuresti pausile pannud. Ettekannetest tehti küll ülekandeid internetis, kuid Järvi hinnangul täis saaliga seda võrrelda ei anna.

"Puupüsti välja müüdud saal hea akustikaga, see annab ikka niivõrd palju juurde. Sa mängid teistmoodi, sul on hoopis teine suhe mitte ainult publikuga, aga ka omavaheline keemia on teine, sest näed, et sind vaadatakse. Inimesed istuvad väga lähedal. Vastutus on teine. Kõik on tegelikult parem ja emotsionaalsem ja pingerikkam," selgitas Järvi.