Paavo Järvi: uus kontserdisaal on esimese järgu küsimus

Foto: Kaupo Kikkas

Dirigent Paavo Järvi astub 8. detsembril koos Deutsche Kammerphilharmonie Bremen kammerorkestriga Estonia kontserdisaali lavale. Intervjuus Klassikaraadiole rääkis Järvi orkestri ühistest ettevõtmistest ning Eesti muusikaelust. Paavo Järvi sõnul on oluline, et Tallinnasse tuleks uus kontserdisaal.

Paavo Järvit seob Deutsche Kammerphilharmonie Bremeniga rohkem kui 20-aastane koostöö. Hiljuti saabusid nad üheskoos Bremenist ning praegu on käsil uus projekt "The Shakespeare of Music – Joseph Haydn!", mille jooksul salvestatakse kõik Haydni 12 Londoni sümfooniat.

"Me oleme püüdnud leida seost inglise kultuuri ja literatuuri ning Haydni Londoni sümfooniate vahel. Ta kasutab igasugu huvitavaid ja küllaltki inglaslikke väikseid motiive – 98. sümfoonia teine osa on täpselt nagu inglise hümn!" rääkis Järvi, kes toob välja erakordse edu, mis tabas Haydnit just Londonis.

"Kui Saksamaal oli Haydn tuntud inimene, aga siiski õukonnamuusik, siis Inglismaal oli ta selline inimene, keda võeti vastu kuninga juures, keda kõik inimesed tundsid ja keda peeti sarnaselt Händelile auinglaseks," rääkis Paavo Järvi.

Kaks Joseph Haydni sümfooniat – 95. ja 98. sümfoonia – on ka Tallinna kontserdi kavas ning nendega seostuvad Paavo Järvile lapsepõlvemälestused. "Kui ma väike poiss olin, siis isa väga armastas Haydni sümfooniaid. Me mängisime neid neljal käel klaveril ja kuulasime Sir Thomas Beechami plaate," meenutas Järvi.

Uue kontserdisaali ootuses

Eesti muusikaelust rääkides on Paavo Järvi veendunud, et Tallinn vajab uut kontserdisaali. "Meil on kindlasti vaja uut kontserdisaali. Ja meil on vaja kontserdisaali, mis on kaasaegsete tingimustega, hea akustikaga, heas asukohas ja kuhu mahuksid ära suured orkestrid," tõdes Paavo Järvi.

"Ühel rahvusorkestril peab olema oma saal, mille üle neil on võimalik ise otsustada ja kus nad on ise peremehed," rääkis Järvi. Ta rõhutas, et Estonia kontserdisaalil on küll oma ajalugu, kuid see ei ole mõeldud sümfoonilise muusika esitamiseks.

Järvi nimetab praegust hetke huvitavaks momendiks, kus on vaja nii uut ooperiteatrit kui ka kontserdisaali. "Kontserdisaal on minu arvates esimese järgu küsimus," ütles Järvi.

Uue kontserdisaali asukoha üle mõtiskledes nägi Paavo Järvi mitmeid võimalikke variante, kuid toonitas vajadust ehitada kontserdisaal kesklinna.

"On palju näiteid, kus kontserdimaja ehitatakse kesklinnast väljaspoole, lootes, et see toob sinna uut elu. Tegelikult see päriselt nii ei toimi. Kontserdisaal ja ooperimaja peavad asuma linna keskel," ütles Järvi.

"Minu unistus oleks see, kui uuest kontserdisaalist tuleks Tallinna või Eesti sümbol nii nagu Sydney ooperimaja on Sydney ja Austraalia sümbol," rääkis Järvi.

Pariisi filharmoonia puhul, mille Paavo Järvi 2015. aasta algul Pariisi orkestriga avas ja mis asub kesklinnast väljaspool, ei ole valitud asukoht end tema hinnangul õigustanud. "See on väga hea näide, kuidas see tegelikult ei toimi ja kuidas lõppkokkuvõttes see siiski eraldab kultuuri tema tsentraalsest positsioonist," ütles Järvi.

Toimetaja: Miina Pärn, Lisete Tagen

Allikas: "Delta"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: