Soome professor: monumendikunst peab arenema koos demokraatiaga
Hiljuti avalikustati Soomes endise presidendi Mauno Koivisto monumendikonkursi võidutöö. See kujutab endast järjekordset sammu kujupõhisest mälestusmärkide traditsioonist abstraktsuse suunas. Samas on põhjanaabrid säilitanud kõik kord juba püstitatud skulptuurid keisrite ja Leniniteni välja.
Soome pealinna Helsingisse püstitatud riigiisade ausambad on üldjuhul selgelt äratuntavad kujud.
Kakskümmend aastat tagasi valminud endise presidendi Urho Kaleva Kekkoneni monument oli esimene, mis muutis traditsioonilist lähenemist Soome riigipeade mälestusmärkidele.
Abstraktset rada kulgeb ka Mauno Koivisto mälestusmärk, mis peaks 2023. aastal kerkima Soome parlamendihoone vahetus läheduses olevasse pargikesse.
Koivisto monumendi žürii liige, Aalto ülikooli professor Antti Ahlava märkis ERR-ile antud intervjuus, et mälestusmärkide muutumine on osa demokraatia arengust.
"Demokraatia seis ning riigivalitsemise suund vajab pidevat diskussiooni ja tõlgendamist. Seda kõike peegeldavad ka taolised kunstiteosed," ütles Ahlava.
Tõlgendusvõimaluste paljusus on tema sõnul kogu kunsti tuum. Kui teose ülesanne on kuulutada mingit sõnumit või ülistada mõnd ideoloogiat, pole see enam kunst.
Mälestusmärk parendagu oma asukohta
Samas kipub just riigipeade mälestusmärkide puhul kunstnikke kammitsema teatud kaanon.
"Eks neid ole tavapäraselt jäädvustatud postamendile upitatud kujudena. Mauno Koivisto mälestusmärgi konkursi osalejatest suutis umbes viiendik sellest traditsioonist irduda," kirjeldas Ahlava.
Need, kes võtsid teose loomisel aluseks 2017. aastal surnud presidendi elukäigu ning isiksuse, jõudsid professori hinnangul ka palju mitmetahulisema lähenemiseni.
"Võidutöö tõlgendas suurepäraselt Koivisto tähendust Soome jaoks, viies samas nüüdiskunsti edasi," tõdes Ahlava.
Soome uue monumendikultuuri oluline osa on ka asukoha valik. Mälestusmärgid paigutatakse kohtadesse, mis vajavad turgutamist, mitte paika, mis on juba niigi täiuslik.
"Nende ülesanne on oma asukohta parendada," toonitas professor.
Ajaloolist mälu ei peaks kujude teisaldamisega kustutama
Minevikus püstitatud kujude suhtes pole Soomes siiski mindud Eesti teed, kuigi osa neist kujutab Vene võimu aegseid keisreid või soometumise ajastu Lenineid. Ühtki kuju pole teisaldatud.
Antti Ahlava meelest pole omaaegseid kujud lihtsalt kujud, vaid osa ajaloolisest mälust.
"Kui inimese kaotab oma mälu, on alati tegemist tragöödiaga. On oluline, et ka kultuurid mäletaksid oma ajalugu ning ajastuid. Isegi kui minevik pole alati olnud lihtne või ilus."
