Mägi-Karabahh on kui tõotatud maa, mida peavad võrdselt enda omaks nii armeenlased kui ka aserid. Endise Nõukogude Liidu lõpupäevil algas sõda, mille kahurid pole praeguseni vaikinud.

"Perestroika ajal armeenia elanikkond Mägi-Karabahhis tuli välja ideega, et lahkuda Aserbadžaani NSV-st ja liituda Armeenia NSV-ga. See on sama kui Tartu ütleks, et tahab olla Läti koosseisus. Ja sellest hakkaski see konflikt ja viha ja kokkupõrked. Ja pärast NSV lagunemist seal puhkeski täismahus tõeline sõda juba kahe iseseisva riigi vahel," selgitas Aleksejev "Aktuaalsele kaamerale".

Aleksejevi ja Kristjan Svirgsdeni dokumentaalfilm kannab nime "See on meie maa...".

"Mõlemad rahvad on veendunud, et see on just nende maa. Teine küsimus on, miks nende maal ei saa ka teine rahvas elada," ütles Aleksejev.

Reportaaže tehes seisid ajakirjanikud ka ise silmitsi sõja ja ohtlike olukordadega.

"Esimene kord, kui ohtlikuks läks, oli pime, ei teadnudki mida karta. See oli siis, kui esimene kord sisenesime Stepanakerti ja kohe raketirünnaku alla jäime. Pidime varjuma ühes poes, täiesti pime. See oli nagu sissejuhatus sõtta - rakette kukub, aga ei tea kust ja kuhu," kirjeldas Svirgsden.

Aleksejevi ja Svirgsdeni film avab 30 aastat kestnud poliitilise konflikti inimlikku poolt ja näitab selle mõju kohalike eludele.

"Kõige rohkem mõtlemapanevad kaadrid on tühjus, mis valitseb praegu seal aladel, mille Aserbadžaan sai tagasi. 30 aastat sinna ei tulnud armeenlased elama, valitses absoluutne tühjus, linnad on varemetes, kedagi ei ole. Sa lähed sinna, sul ei ole kellegagi intervjuud teha. Need alad on täiesti tühjad," rääkis Aleksejev.

ETV ekraanil linastub film "See on meie maa..." esmaspäeval kell 22.15.