Teose tellis Afekt koostöös ühe maailma vanima nüüdismuusika festivaliga Donaueschinger Musiktage, mis sel aastal toimus juba 100. korda.

"Juubelifestival näitab väärikalt nii eesti rahvusvaheliselt tunnustatud heliloojaid kui ka maailma nüüdismuusika tippfestivalide ja Afekti ühistellimusi. Meie festivali eesmärk on näidata repertuaari, mis on sündinud just nüüd ja praegu ning sulanduda maailma nüüdismuusika skeenega üheks tervikuks," selgitas "Aktuaalsele kaamerale festivali kunstiline juht Monika Mattiesen.

Uudisteose "Hirn" ("Aju") autor, helilooja ja dirigent Enno Poppe märkis, et on ekslik arvata, et aju on seotud ainult mõtlemisega.

"Kui me musitseerime, midagi tunneme, kui me sööme ja magame, langeme transsi, oleme hüpnoosis, on see alati kõik seotud ajuga. Kõik tunded käivad läbi aju," selgitas ta "Aktuaalsele kaamerale".

"See on uskumatult huvitav, mille kõigega aju tegeleb ja osaliselt on see kõik veel läbi uurimata. Teiseks huvitavad mind muusika puhul alati protsessid, mis toimuvad," jätkas ta.

"Asjad, mille üle ma olen järele mõelnud, muutuvad enesest mõistetavaks. Tekib nagu transs, et ma lasen vabaks mõtted, millega olen vastandunud, ja muusika toob välja selle, et ma kaotan kontrolli. Kontrolli kaotamine on minu jaoks uskumatult huvitav."

"Hirn" on kirjutatud ainult puhk- ja löökpillidele – nt puhkpille on kooseisus 29. Lugu töötab akordidel ja selles pole ühtegi meloodiat.

"See on kohati lausa maniakaalne, püsides vaid akordidel, ja need akordid kõlavad normaalsel kuulamisel kõik valesti. Akordid muudavad end väga aeglaselt, toonid muutuvad aeglaselt kõrgemaks ja madalamaks, tulevad keskele kokku ning eemalduvad siis taas üksteisest," kirjeldas Poppe.

"Seal on erakordselt tugevaid hõõrdumisi (saksa keeles Reibung) ja need on just need, mis kõlavad valesti ja huvitavad mind eriti, sest see on ilus. Ilu on tihti midagi sellist, mis on kaua aega keelatud olnud," tõdes ta.

"Mõningaid akorde on peetud valeks, ja kui mina võtan need valed akordid ja nendega töötan, siis saan avastada neis ilu ja olen avastanud täiesti uue kõlavärvi ja harmoonia neis üksteise kõrval seisvais haruldastes akordides."

Kuigi Peppo on olnud palju aastaid nii dirigent kui ka helilooja, peab ta end esmajoones heliloojaks – ta on 2/3 helilooja ja 1/3 dirigent.

"Mulle meeldib oma lugusid juhatada. See pakub lõbu, kuna avastan alati midagi uut selle muusika kohta. Eestis on tõesti hea orkester, nendega on tore töötada, nad on meeldivad ja koostööaltid," märkis ta.

"Sellest hoolimata, kuna tükk on väga värske, esiettekanne toimus alles äsja, siis on alati veidi raske leida piisav distants, mida on vaja selleks, et proovi juhtida. Teiste kirjutatud teostega on see veidi lihtsam, aga ma teen seda suure naudinguga," tunnistas ta.

Festivali Afekt lõppkontsert toimub reedel, 29. oktoobril Estonia kontserdisaalis.