"Souli suvi" ("Summer of Soul")
Režissöör Ahmir "Questlove" Thompson

"Minule üks suuremaid elamusi kinos viimasel ajal," rääkis filmikriitik Tristan Priimägi dokumentaalfilmist "Souli suvi". Film räägib Harlemi kultuurifestivalist, mis toimus 1969. aastal praeguses Marcus Garvey pargis New Yorgis.

Ligikaudu 50 aastat hiljem leiti pargis toimunud kontsertidest salvestused, mida nüüd ilustavad kaasaegsed kommentaarid toonastest külastajatest, kes räägivad festivali melust.

Priimägi sõnul on märgiline, et lisaks dokumentaalkaadritele jutustab film loo ka mustanahaliste kultuurist 1960. aastate lõpust. "Seda materjali püüti müüa telejaamadele ja seda filmi näidata, aga ikkagi see maeti maha," rääkis Priimägi ja lisas, et film on justkui vastand Oscari võitnud filmile "Woodstock".

Tegemist on režissööri debüütfilmiga. Varem on Ahmir Thompson tuntust kogunud diskori ja trummarina. Filmikriitiku sõnul suudab režissöör oma muusikaalase kogemuse väga osavalt filmi sisse põimida.

"Tulilind" ("Firebird")
Režissöör Peeter Rebane

Tristan Priimägi sõnul on oluline, et tegemist on Eesti esimese geifilmiga. "Lõpuks jõuame ka muule maailmale järele ja suudame seda teemat käsitleda."

Filmikriitiku sõnade kohaselt on filmis hästi paigas selle idee ja mõte. Küll aga leidis Priimägi, et režissöör Peeter Rebane on mõned kunstilised lahendused teinud valesti. Priimägi arvates on harjumatu filmi keelekasutus. Kuigi "Tulilind" on ingliskeelne film, peavad eesti näitlejad rääkima inglise keeles, kuid tegema seda vene aktsendiga. "See probleem, ma pean tunnistama, on siin olemas."

"Louis Waini kassimaailm" ("Electrical Life of Louis Wain")
Režissöör Will Sharpe

Tristan Priimägi rääkis, et esialgu ei tekitanud filmi pealkiri "Louis Waini kassimaailm" temas huvi selle vaatamise vastu, märksa enam kõnetas teda filmi ingliskeelne nimi.

Film jutustab loo mehest, kes soovis teha elektrimaailmas katsetusi, kuid isiklikud traagilised läbielamised viisid peategelase läbi kassipiltide joonistamise teraapiani.

"Sümpaatne ajalooline ajastudraama, ühest inimesest, kes on võib-olla unustatud, aga kellel on ka oma lugu," iseloomustas Priimägi filmi.