"Kui ma mõtlen Peetrile, siis ei saa üle ega ümber sellest, kuivõrd vaimselt erk ja ere isiksus ta oli," sõnas Krista Aru ja lisas, et tal olid arvamused ja oma seisukohad kaasaja kõigi sündmuste ja inimeste suhtes, aga ta nägi nende kõigi puhul ka suurt kultuuriloolist tausta. "Ta oli tohutu lugemusega ja viimasel ajal, kui ta liikus vähem, tellis ta endale uut kirjandust palju ka Amazoni kaudu, alates matemaatikast, füüsikast, geneetikast lõpetades kirjandusteadusega."

Arule meenutas Olesk Eesti aja inimesi, kes selle riigi algusaastatel pidid kõigega tegelema, kõike läbi nägema ja tunnetama. "Tal ei olnud kahju ennast jagada, talle meeldis väga nõu anda, ta hea meelega kuulas, vastas küsimustele ja jagas kõike, mis tal on," tõdes ta, lisades, et Peeter Olesk tahtis kõike seda, mida ta oli õppinud, lugenud ja kogenud, ka teistega jagada.

"Mõnedele hellahingelisematele ütles ta vahel ka teravalt, sest tal olid oma seisukohad, aga need seisukohad ei lähtunud kunagi väiklasest omakasust, vaid need pidasid silma laiemat ning suuremat aadet, mis viib elu edasi," ütles ta ja selgitas, et kirjandusteadlasena on Oleskil väga oluline roll Eesti kultuuri laia pildi mõtestamisel. "Ta ei jäänud ühe asja juurde kinni, vaid oli nii suure eruditsiooniga, et teda oli alati huvitav kuulata."

Krista Aru sõnul oli Olesk poliitikuna selgete arvamuste ja seisukohtadega. "Temas ei olnud poliitiku libedust ega vingerdamist," mainis ta ja kinnitas, et kui Oleskil oli küsimus ees, siis oli tal sellele alati vastus. "Samas see vastus hõlmas alati suutlikkust vaadata asjade kulgu ajas, tema vastusest kajas nii minevikutunnetus, tänane päev ning pilk tulevikku."

"Poliitikas kuuleme väga palju lahmivat kõneviisi, mille all on õõnsus, Peetri puhul polnud seda kordagi," rõhutas ta.

Tudengid kirjeldavad Oleskit targa ja muheda õppejõuna

Oleski õpilased ja tudengid mäletavad teda kui tarka ja muhedat õppejõudu.

"Peeter oli äärmiselt aus õppejõud - akadeemiline inimene kuni lõpuni ilma akadeemilise doktorikraadita. Aga paljudest doktorikraadiga inimestest oma eruditsiooni, seostamisoskuste, seoste loomise oskuse poolest üle," rääkis kirjandusteadlane Janika Kronberg "Aktuaalsele kaamerale".

"Kõigepealt rabasid mind tema kingad. Tal olid teistsugused kingad kui tavaliselt kantakse. Nii et loengus esimesed kümme minutit ma tegelesin nende kingade vahtimisega. Siis järsku ma sain aru, et issand, kui huvitavalt ta räägib," ütles "Aktuaalse kaamera" toimetaja Reet Weidebaum.