IDA festival, mis on oma valdkonnas üks tuntumaid, toimus juba 15. korda ning sellel osales disainereid enam kui 80 riigist. Vilve Unt osales konkursil esimest korda, kuid on varem korduvalt mõelnud võistlusel osalemisest.

"Mis siin kinni pandud ühiskonnas ikka muud teha, kui tegeleda loominguga," tõdes Unt, kes rääkis, et konkursile saatis ta enda möödunud sügisel loodud moekollektsiooni "Ääremaa.../Periphery...". Esimene osalemine võistlusel läks edukalt ning koju tõi ta pronksauhinna.

"Kuna kõik konkureerimised on anonüümsed, siis seda põnevam ja huvitavam on, kui lõpuks need tulemused tulevad ja sa saad teada, et sind on märgatud," rääkis moekunstnik ja lisas, et tore on saada tagasisidet ka rahvusvaheliselt žüriilt.

Tänapäeval levivad Undi sõnul moemaailma trendid ülimalt kiiresti. Nii meenutas ta Christian Diori moekollektsiooni esitamist, kus publik ei tohtinud teha ühtegi fotot ega kavandit. "Tänapäeval on vastupidi. Kes on kõige kiirem oma uued ideed kodulehele, internetti või sotsiaalmeediasse üles panema, siis sellel on eelis, et tema on selle idee välja mõelnud," rääkis kunstnik.

"Moes on väga raske midagi uut välja mõelda," lisas ta ja kuigi tänapäeval pannakse ka moevaldkonnas suurt rõhku tehnoloogiale ja uutele materjalidele, tahavad Undi sõnul inimesed ikkagi kanda mugavaid rõivaid.

Undi kollektsiooni pealkiri "Ääremaa.../ Periphery..." jõudis temani ühe Walesi telesarja kaudu. Tegemist oli kunstniku jaoks köitva telesarjaga, mis pani teda mõtlema ka enda juurte peale. Nii on Unt üles kasvanud Lõuna-Eestis ning kodukanti külastades märkas ta, kuidas sealne elu aina enam ääremaastub. Nii soovis ta näidata, et tegelikult on ka ääremaal elu.

Kollektsioonis on Unt kasutanud hetkest moodi, kuid inspiratsiooni on ta ammutanud ka etnograafiast. "Ääremaa" loo pidi Unt võistluse tarbeks suutma ära rääkida kõigest kümne foto ja lühitekstiga. Tagasiside kollektsioonile oli positiivne ning kiideti näiteks kunstniku värvivalikuid ja materjale.

Küll aga tõdes Unt, et tema jaoks ei ole enam uus näiteks 1960. või 1970. aastate mood, sest on seda ise saanud päriselus kanda. Nii mõistab ta noori, kelle jaoks on selle ajaperioodi riietus täiesti uus. "Uue põlvkonna jaoks on see uus ja huvitav," ütles Unt ja lisas, et on tavapärane, et moetrendides liigutakse hoopis aastakümneid tagasi.