Terik märkis, et kui riigi loodud sihtasutuste ja asutuste olukord on mitme kanali kaudu kultuuriministeeriumile detailselt teada, siis mõnevõrra vähem üksikasjalikum ülevaade on neil omavalitsustele kuuluvatest asutustest.

"Kõige keerulisemas seisus on kultuurikorraldajad, kes on eraomanduses, kel ei ole kellelegi otsa vaadata vanemale õele-vennale nii nagu meie sihtasutuste puhul saab kultuuriministeerium nende eest esimese hooga hea seista või kohalik omavalitsus. Suures pildis on ülevaade olemas, kuidas asutustel läheb."

Võrreldes sellega, milline oli riigiosalusega asutuste planeeritav energiakulu 2021. aastaks ja milliseks see aasta lõpus kujunes, siis näiteks Tammsaare majamuuseum Vargamäel lõppkokkuvõttes pidi energia eest maksma kavandatust 80 protsenti rohkem.

"Aga numbriliselt on see kuskil 2200 eurot. Iseenesest protsent on suur, aga summa mitte nii väga," lisas Terik. "Aga kui me võtame energiamahuka Tehvandi spordikeskuse, siis nende kulud on planeeritust üle 130 000 euro suuremad."

Ta lisas, et samas nendele teadaolevalt ükski asutus oma uksi sulgema ei pea seepärast, et nad energiakuludega hakkama ei saa. "Eks siin on riik erinevaid meetmeid rakendanud." Samas märkis ta, et see, mida riik on kompenseerinud, on olnud sõltuvuses sellest, milline on olnud iga asutuse energialeping.

Eesti Rahva Muuseumi maja Raadil Tartus haldab Riigi Kinnisvara AS ja neil probleeme energiakuludega ei ole. Rääkides sellest, kas kultuuriasutuste hoonete ja kommunaallepingute andmine Riigi Kinnisvara kätte oleks lahendus, märkis Terik, et põhimõtteliselt on see õige.

"Nende puhul see elektriarve piltlikult ei pruugi jõuda muuseumi kohapeale. Kui räägime ERM-i suurest hoonest Raadil, siis nemad seda elektriarvet ei näegi – elektrimüüja saadab selle Riigi Kinnisvara AS-ile ja see klaaritakse sealtpoolt ära," selgitas Terik.

"See ei tähenda seda, et riik saaks arve soodsamalt kätte. Aga seda peab rahandusministeerium ise läbi Riigi Kinnisvara korraldama. Selles mõttes riigi jaoks kulutused energiale on nii või naa olemas. See, kas arve tasub üks riigiasutus või teine, ei tähenda, et me kulust mööda saaksime minna. Arve tuleb ikka ära maksta."

Viit muuseumi ühendav Eesti Kunstimuuseumi direktor Sirje Helme ütles, et on täiesti vastu ametnike soovitusele, et muuseumid peaksid omatulu suurendama. "Me kogu aeg räägime, et eesti kultuur on tähtis. See jutt ei jõua alati kohale ja mulle tundub, et me peaksime veel elitaarsemad olema, kuigi meid elitaarsuses süüdistatakse."

Helme märkis, et muuseumi ruumides oleks kahtlemata võimalik igasuguseid asju teha, aga see, et nad hakkaksid muuseumi ruumides näiteks kleite õmblema, seda ta õigeks ei pea. "Ma ei pea seda õigeks, sest on teatavad missioonid, eesmärgid, miks muuseum üldse eksisteerib. Sellega raha korjata – see on väga pealiskaudne mõtlemine, kui mitte öelda hullemini."

Ta tõdes siiski, et kõikide hinnatõusude juures nad hindu veidi tõstsid, aga mitte haridusprogrammide omi. "See on sümboolne hinnatõus. Osa muuseume tõstab, osa mitte. /---/ Kui ka piletihinda tõstetakse, siis see on kõige muu juures väga väike. Aga kahtlemata iga euro mõjutab muuseumis külastajaid."

Helme ei usu, et peaks tegema väga teise iseloomuga sündmusi lihtsalt selleks, et inimesed muuseumi tuleksid.

Omatulust rääkides sõnas Terik, et kui võrrelda muuseume teatritega, siis muuseumide poolel on eelarves omatulu osakaal protsentuaalselt väiksem – muuseumide piletid on teatri omadest odavamad. Terik tõdes, et kergekäeliselt ei tõsta ilmselt ühegi asutuse juht piletihinda.

"Ka sellel põhjusel, et kultuur peab olema kättesaadav. Et inimesed hoolimata oma sissetulekust oleksid ikkagi võimelised käima teatris, kontserdis ja muuseumis, et keerulistel aegadel saada positiivset emotsiooni."

Rahvusooper Estonia haldusjuht Vello Ojamäe, et kuivõrd neil kehtis detsembri lõpuni veel fikseeritud hinnaga elektrileping, siis on drastiliselt tõusnud just küttehinnad – kui aasta tagasi tuli kütte eest tasuda 18 000 eurot, siis nüüd 42 000 eurot. "See on juba valus." Ta tõdes, et see 30 000 eurot jäi eelmisesse eelarveaastasse ja tuleb kõik oma vahenditest katta.

"Uue eelarve oleme teinud vähe ettevaatlikuma ja arvestades kulusid, mida juba teame – ka veebruaris on tulemas küttehinna tõus, Utilitasel oli vist see tõus juba 19 protsenti. Elektriga me läksime nüüd börsile, kuna fikseeritud paketi pikendus oli väga valus ja otsustasime minna seekord börsile."

Ojamäe tõdes, et Estonial pole kunagi raha liiga palju olnud ja laristanud nad seda ei ole. "Kokkuhoid on olnud kõva märksõna kogu aeg. /---/ Ega siin väga kokku hoida ei ole. Etendusi anname ja publikut pimedatesse ruumidesse jätta ei saa. Maja peab ka soe olema. Selle koha peal ei saa mööndusi teha."

Teatrite olukorrast rääkides sõnas Terik, et keegi uksi sulgema ei pea. "See kindlasti nii mustades toonides ei ole. Aga faktoreid, mis mõjutavad teatrite eelarveid, on erinevaid." Ta kinnitas, et kui juba kultuuriministeerium on loonud sihtasutused, millega tagada kultuuri varustuskindlus eri Eestimaa paikades, siis tulevad nad kindlasti asutustele appi.

"Loodame, et seda saavad teha ka kohalikud omavalitsused enda kultuuriasutustega."

Testimisest rääkides sõnas Terik, et uue teabe valguses nad testimisel ülemäära suurt mõtet ei näe. "See, mis puudutab COVID-passi kasutamist, siis inimeste lahterdamist nakkusohtlikeks või mitte ja lähtumist sellest, kas terviserisk vaktsineeritutel või mittevaktsineeritutel on ligipääsetavuse osas oluline näitaja, me täna enam nii ei näe."

COVID-passist kultuuri juurdepääsetavuse üle otsustamisel võiks tema hinnangul Ühendkuningriigi ja Soome eeskujul seega loobuda.

Rääkides võimalustest elektrit ja kütet piirata, sõnas Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juhataja Heiki Pagel, et nii drastiliselt nad olukorrale lähenenud ei ole, et oleks majades hakanud temperatuuri vähendama.

"Aga muidugi, eks iga instituut ja üksus saab oma tööd nii üle vaadata, et võimalikult ökonoomselt ja säästlikult käituda. Aga hakkaksime jõuliselt midagi keelama, ära jätma või tulesid kustutama, sinna me veel ei ole läinud."

Pagel tõdes, et üks olulisemaid abimeetmeid sellise suure hoone puhul nagu Tartu Ülikooli raamatukogu ongi päikesepaneelid, mis raamatukogu katusele on plaanis paigaldada. "Eeldatavasti need oluliselt mõjutavad elektrikulukust raamatukogus."

Kuigi erakultuurikorraldajad võivad saada toetust kultuurkapitalilt, siis üldjuhul tuleb neil endal ise hakkama saada. Terik tõi samas välja, et kriisiabi raames on toetust saanud nii erakultuurikorraldajad kui ka kohalike omavalitsuste ja riigiasutused.

"Kui mõtleme möödunud kahe keerulise aasta peale, siis kriisiabi läbi kultuuriministeeriumi vaate on kultuurile ja spordile läinud suurusjärgus 70 miljonit eurot. Tegelikult riik on otse raha jagamisega 70 miljoni euroga seda sektorit toetanud. Rääkimata sellest, et praegu on ulatatud abikäsi elektri ja gaasi võrgutasude osas."

Sel aastal on kultuuriministeeriumil kriisiabi, mis eelmisest aastast üle jäi, jagada välja veel suurusjärgus 2,8 miljonit.