"Helikaja": Eesti Laulu lugudest leiab viiteid nii Monteverdile kui Bachile
Klassikaraadio saade "Helikaja" võttis enne laupäevaõhtust suursündmust luubi alla kümme Eesti Laulu finaali pääsenud lugu. Muu hulgas kõlasid saates mõtted, et nii mitmegi loo sõnum jääb segaseks ja väga palju matkitakse seda, mis on varem edukas olnud, aga leiab ka viiteid nii Monteverdile kui Bachile.
Muusikalist materjali analüüsisid heliloojad Sander Pehk ja Tõnis Kaumann ning tekstidesse süvenesid luuletaja Silvia Urgas ja kirjanik Scott Diel.
Kui Pehk on lauluvõistlusel ka varem silma peal hoidnud, siis Kaumann peab end n-ö Eurovisiooni-neitsiks. Viimati jälgis ta Eurovisiooni siis, kui Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna esindasid Eestit looga "Kaelakee hääl". Urgas tunnistas, et tema jaoks on Eesti Laul nagu riigipüha. "Jõulud, uusaasta ja peale seda ma hakkan Eesti Laulu ootama." Diel on õppinud poplaulude puhul sõnu mitte kuulama ning pidas Klassikaraadio antud ülesannet õpetlikuks. "Aga kui ma pean mingi kokkuvõtte tegema, siis ma mõtlen sellest, mida Lennart Meri ütles, et olukord on sitt, aga see on meie tuleviku väetis."
Pehk pidas finaali pääsenud lugude valikut esialgu üheülbaliseks. "Aga siis ma hakkasin nende lugudega tegelema ja leidsin, et seal on, millest rääkida. Kuulasin need lood läbi, üritasin esmamulje tagaplaanile suruda ning võtsin selle harmoonilise plaani ette," kirjeldas Pehk oma analüüsimeetodit.
Ta on siiski seda meelt, et nende lugude põhjal peaks rääkima pigem sellest, kuidas on loo mõte harmooniaga toetatud. Ühe näitena tõi ta Stig Rästa loo "Interstellar", kus kaaluta olekust jutustavat lugu abistab hõljuv harmoonia.
"Minu jaoks on hõljuv asi siis, kui ta väldib viiendat astet, mis alati eeldab lahendust," selgitas Pehk. Enamasti on lugude harmoonia küllalt klassikaline. Üsna sage nähtus on flirt paralleelse mažooriga, leidis Pehk.
Tõnis Kaumann võttis asja põhjalikult ette ning kuulas lugusid mitukümmend korda. Lisaks stuudios salvestatud esitustele jälgis ta ka finalistide esitusi suurhallis. See viis ta küsimuseni, kes on helilooja ja kes muusikateoreetik.
"Mõnes mõttes on helilooja nagu muusikateoreetik. Tema paneb selle asja kirja, aga helilooja on tegelikult laval see artist," märkis Kaumann. "See oli mõnes mõttes ikka üsna šokeeriv." Sedasorti heliloojaks nimetas Kaumann Stig Rästat, kelle esitus Saku Suurhalli laval oli niivõrd must ehk Rästa laulis väga mööda. Samas viitas ta loo "Interstellar" kosmilisele temaatikale ja usub, et valesti laulmine võis olla taotluslik. "Meie maiste muusikutena ei taju selliseid asju," lisas Pehk.
Sõnum jääb paljudel segadeks
Urgas sõnas, et ta ei ole sõnadele varasemalt eriti tähelepanu pööranud, aga väga huvitav oli üritada neist aru saada. Enim pakkusid peamurdmist Elina Nechayeva, Ott Leplandi ja Jaagup Tuisu laulutekstid.
"Mina ei saa aru, millest Elina Nechayeva mulle laulda tahab," tunnistas Urgas. Scott Diel, kelle emakeel on inglise keel, oli sama meelt. "Meil on vaja Elinale anda sõnad, millesse ta saab uskuda." Urgas ja Diel olid mõlemad arvamusel, et Ott Leplandi loo "Aovalguses" tekst on kõikidest finaali jõudnutest kõige kvaliteetsem, ent samal ajal ka segadust tekitav.
Kui näiteks Leplandi loo sõnum jäi segaseks, siis mitme laulu puhul sellist küsimust õhku ei jäänud. Selget sõnumit kannavad Urgase ja Dieli arvates Anna-Sahlene'i, Elysa, Andrei Zevakini ja Grete Paia ning Black Velveti lood. "Inimesed, kes ütlevad, et mis see "Remedy" oli ja tahaks ikka klassikalist poplugu, siis see lugu ongi neile," viitas Urgas Black Velveti laulule "Sandra".
Tõnis Kaumann leidis Andrei Zevakini ja Grete Paia loos "Mis nüüd saab" viiteid Monteverdile ning Elina Nechayeva laulu "Remedy" lõpust muusikalise ristimotiivi.
"Olen väga palju märganud, et natuke matkitakse seda, mis on varem edukas olnud. Ja kui ma ütlen natuke, siis ma mõtlen väga palju," viitas Pehk sarnasustele varasemaga. Elysa lugu "Fire" kopeerib Dieli arvates kõiki lugusid maailmas ning ta leidis sealtsamast üles laenatud read Ray Charlesilt ja The Doorsilt. Kui Urgasele meenutas Stefani lugu "Hope" rootsi produtsendi Avicii loomingut ja Sandrile rootsi eurolauliku Måns Zelmerlöw võidulugu "Heroes", siis Diel leidis sarnasusi kuulsa filmihelilooja Ennio Morricone käekirjaga.
Diel usub, et Eesti Laulu finaali jõudnud lugude tekstid ei ole kehvemad kui näiteks superstaari Rihanna laulusõnad. Urgase arvates ei peagi hea poplaul Nobeli kirjanduspreemiat võitma. "Kui võrrelda neid Bodypumpi muusikaga, siis kas see on halvem? Ma ei usu. Kas need on nauditavad? Kas ma näen, et keegi on väga palju näinud vaeva sõnadega? Üldiselt mitte," leidis Urgas.
Toimetaja: Merit Maarits
Allikas: "Helikaja"
