Venemaale kehtestatud sanktsioonid ei puuduta ainult poliitikuid, ametnikke ja oligarhe, vaid ka kultuuriinimesi. Läänemaailm on üksmeelselt piiranud vene ja valgevene muusikute tegevust ja eriti resoluutseid samme on astutud nn Putini kunstnike suunas.

Eesti alaline esindaja NATO-s Jüri Luik ütles, et Venemaa kultuurielu on alati olnud üks osa selle poliitilisest elust. Kultuuripoliitika sarnaneb nõukogude süsteemile: teatrid ja kontserdimajad on suures osas riiklikud ning alluvad Venemaa kultuuriministeeriumile. Luik tõi välja, et just viimasel ajal on sealsed kultuuriministrid olnud peaaegu stalinistid ning kõige eredam näide on Vladimir Medinski, kes juhib parasjagu läbirääkimistel Ukrainaga Venemaa delegatsiooni. "See näitab, et tal ei ole kultuuriga suurt pistmist," täpsustas Luik.

Luik: kui kunstnik on lihtsalt võimumees, siis ta ju tegelikult ei ole kunstnik

Poliitikud ei ole ainsad, kes on piltlikult öeldes müünud oma hinge Putinile. Näiteks dirigent Valeri Gergijev, kes varem on teinud Putinit toetavaid avaldusi ja keeldus nüüd sõda hukka mõistmast, vallandati 1. märtsil Müncheni filharmoonikute peadirigendi kohalt. Tema esinemised tühistas Carnegie Hall ja La Scala ooperiteater Milanos. Sama saatus tabas sopran Anna Netrebkot. Putini kunstnike hulka võib lugeda ka pianist Valentina Lisitsa ja tšellist Sergei Roldugini. Neist viimase nime leiab nn Panama paberitest, mis tähendab, et Roldugin hoidis oma miljoneid offshore firmades. Enamgi veel, Taani meedia väitel liigutas tšellist oma vara läbi Danske panga Eesti filiaali.

"Praegu maksavad paljud kunstnikud, muusikud ja kirjanikud selle eest kallist hinda, et nad on aastakümneid olnud Putini toetuse all ja sellest kasu lõiganud," märkis Luik. "Kui kunstnik on lihtsalt võimumees, siis ta ju tegelikult ei ole kunstnik," rõhutas ta

Niisuguste kinniste ühiskondade puhul tuleb Luige sõnul arvestada sellega, et kultuuriinimesed peavad tegema teatavaid kompromisse, aga seda siiski kunstivabaduse, mitte isikliku kasu teenistuses. Juba kümme aastat tagasi, ajal, mil Jüri Luik oli saadik Moskvas, oli näha, kui ettevaatlikud olid teatridirektorid repertuaari koostamisel. Kõige lihtsam ja kindlam oli mängida klassikat. Kaasaegset näitekunsti etendasid väiksemad alternatiivkollektiivid.

Eesti heliloojate liidu juht Märt-Matis Lill imestas, et läänemaailm sellele alles nüüd reageeris. "On näha, et Venemaa on väga teadlikult võtnud ka selle selle "pehme jõu" endale üheks strateegiaks, kuidas oma mõjujõudu kasvatada. Ja neil on selleks ka üsna ebameeldivad hääletorud, kellesse on hakatud kriitiliselt suhtuma ja nende esinemisi ära jätma."

Valeri Gergijev on üks kuulsamaid näiteid, kelle puhul teati juba pikka aega, millised on tema seisukohad nii Gruusia sõja kui Krimmi annekteerimise osas. "Ma ise sattusin BBC-s nägema pikka intervjuud, kus ta kõiki neid Putini jutupunkte ilusti edastas. Sellel peab olema hind," sõnas Lill.

Sealjuures ei tasu unustada, et on ka palju vene kultuuriinimesi, kes on Ukraina sõja hukka mõistnud. Möödunud nädalal kirjutas sellesisulisele avaldusele alla 12 000 vene kultuuritegelast ning võib eeldada, et tänaseks on neid veelgi rohkem. "Ma imetlen nende julgust, sest arvan, et nad riskivad praegu väga paljuga. Loodan, et see ei pöördu kuidagi vastikult nende vastu," ütles Lill.

Ka Jüri Luik ütles, et praeguse olukorra teeb täiesti unikaalseks see, et sõjavastastele petitsioonidele on alla kirjutanud ka näiteks Moskva Suure Teatri ja Peterburi Aleksandra teatri peadirektorid. "Ja paljud inimesed, kes on sisuliselt kõrged riigiametnikud, kuigi nad töötavad formaalselt kunstisfääris," rääkis ta

Küsimusele, kas kunstimaailm on reageerinud vene vägede sissetungile Ukrainasse julgemalt kui NATO, vastas Jüri Luik, et igaühel on reageerimiseks oma vahendid. Kunstnike ühiskondlikul sõnumil on tema sõnul väga oluline roll. On suurte valikute aeg ja avalikus ruumis tegutseval kunstirahval on võib-olla palju suurem vastutus kui mõned inseneril või autojuhil.

Eesti katkestab kultuurikoostöö Venemaaga 

Pilk ajalukku ütleb, et kultuuriline boikott ei ole sõjaolukorras midagi uut. Kui Napoleoni väed 19. sajandi algul Peterburile lähenesid, arutleti tõsimeeli, kas on enam kohane prantsuskeelset teatrietendust vaatamas käia. Hiljutiste sündmuste valgel teatas kultuuriministeerium, et Eesti peatab riikliku kultuurikoostöö Venemaaga. See tähendab, et järgneva kolme aasta jooksul ei rahasta riik ühtegi Vene Föderatsiooniga sõlmitud kultuurilist koostööprojekti.

Kultuuriminister Tiit Terik ütles, et seda katkestust ei saa pidada otseselt tähtajaliseks. Kolmeaastane katkestus tuleneb Eesti ja Venemaa kultuuriministeeriumite tasandil toimuvast kokkuleppest. "Iga kolme aasta tagant me lepime kokku konkreetse programmi, kus me kajastame ära selle, millised on need üritused, mis on meie mõlemad riigi kultuuriministeeriumite vaates prioriteetsed, kuhu me siis väga selgelt anname juurde ka riigiraha," selgitas Terik.

Terik põhjendas kultuurikatkestuse eesmärki sellega, et sõjaolukorras ei ole teistsugust võimalust Venemaa inimestele sõnumit kohale viia. "Me oleme hoidnud kultuuri ja spordi lahus poliitikast ja see on saanud toimida oma rada seni, kuni Putini režiim võttis ette rünnaku iseseisva riigi vastu," kommenteeris Terik.

Tema sõnul on näha, et Putin ei kuula teiste riikide poliitikuid ning peab lõpuks oma inimesi kuulda võtma. "Kui Venemaa tahab muutust, siis selle muutuse saavad esile kutsuda ainult Venemaa inimesed ise ehk Venemaa kultuurieliit, sportlased, ettevõtjad."

Kultuuriministri sõnum eestlastele ja Eestis elavatele vene inimestele on ühene: keele ja meele vahele ei saa tõmmata võrdusmärki. "Ehk siis need inimesed, kes kodus kõnelevad vene keeles ja on rahvuselt venelased, ei pruugi ju olla need, kes toetavad käesolevat Putini režiimi."

Vene ja valgevene muusikute esinemised tühistatakse 

Veel enne kui kultuuriline koostöö peatati riigi tasemel, võtsid sellise otsuse vastu mitmed Eesti kultuuriorganisatsioonid ja muusikakollektiivid. ERSO direktor Kristjan Hallik ütles, et lähiaastatel nad Venemaa suunal ühtegi kontsertturneed ei plaani. "See poleks kohane, kui just ei toimu mingisugust totaalset režiimimuutust, mis ei ole ju ka võimatu," rääkis Kristjan Hallik.

ERSO avaldas Ukrainale toetust nii muusikaliselt kui rahaliselt. 18. märtsil toimub toetuskontserdi "Ukraina meie südames", kus soleerib ukraina pianist Aleksei Botvinov ning dirigeerib ukraina dirigent Natalia Ponomartšuk. Kogu kontserdi piletitulu annetatakse Ukraina toetuseks.

Festival Tallinn Music Week lükkas programmi väljakuulutamise kahe nädala võrra edasi, kavas on tehtud mitmeid muudatusi ning peakorraldaja Helen Silda ütles, et ollakse pidevas suhtluses Ukraina kolleegidega ning pakutakse neile oma abi. "Ukraina muusikaekspordi kontori juhi vastus oli hästi selge: paljud meie muusikud, artistid ja kultuuriinimesed on praegu haaranud relvad ja nad on praegu rindel. Kõigest sellest, kuidas me hakkame taastama muusikavaldkonda, sellest me räägime kunagi hiljem. Aga hetkel palun toetage meie püüdlusi vabadusele," vahendas Helen Sildna.

TMW püüab oma kava planeerida selliselt, et ukraina muusikud saaksid esineda, juhul kui see peaks võimalikuks osutuma. Teine pool sellest teemast puudutab vene muusikuid. "Selge on see, et me ei saa sel korral festivalile kutsuda vene muusikuid. Hoolimata sellest, et me teame, et suur osa nendest muusikutest osaleb väga aktiivselt alates 24. veebruarist igal õhtul vene linnade tänavatel protestiaktsioonides ja väljendab julgelt meelsust oma sotsiaalmeediakontodel. Me teame, et ka nemad panevad oma elud ja tulevikud riski alla," rääkis Helen Sildna. Ta lisas, et festivalina püüavad nad isiklikul tasandil säilitada head suhted nende muusikute ja partneritega Venemaal, keda nad usaldavad, aga praegu pole neil võimalik Euroopas esineda.

Kunstnike sõnadel on hind

Kirjanik Jelena Skulskaja ütles, et ta saab aru otsusest riiklikul tasemel kultuuriline koostöö katkestada, aga see ei rõõmusta teda. Rääkides muusikutest nagu Valeri Gergijev, ütles ta, et nad ei ole küll nii suured muusikud nagu meie Arvo Pärt, aga nad on sellegipoolest väga suured artistid. "Nad ei pea vastutama selle eest, mida vene sõjavägi teeb Ukrainas. Nad peavad vastutama selle eest, mida nad teevad laval. Ja seda, mida nad teevad laval, teevad nad ideaalselt," ütles Skulskaja.

Ta soovib, et sellised inimesed tegeleksid oma kunstiga ning ei osaleks poliitikas, sest neil puudub selleks pädevus. "Ma olen näinud väga paljusid kunstitegelasi, kes läksid oma kunstist välja ja nad olid nii rumalad, et mul oli neist lihtsalt kahju," ütleb Skulskaja. Tema sõnul on ka erandeid, nagu näiteks Lennart Meri, aga neid ei ole palju.

Kirjanik ja poliitik Paul-Eerik Rummo sõnas, et vene ja valgevene kultuuritegelastele kehtestatud sanktsioonide eesmärk on veel ilmekamalt ja selgemalt inimestele selgeks teha praeguse olukorra õudus ja sisu. Kultuuril on väga spetsiifiline roll inimkonna toimimisel ja iga kunstiinimese vastutus on mõista oma positsiooni maailmas.

Rummo sõnul tuleb teha vahet kultuurivaenulikkusel ja sanktsioneerimisel. "Keegi ei viska välja kultuuri, heliredeleid, viiulivõtit ega muusikat, vaid visatakse välja muusikud, kes on oma madalatel isiklikel kaalutlustel või häbiväärsest lihtsameelsusest andnud ennast kurjategijate teenistusse," rääkis Rummo.

Muusikute sanktsioneerimist kommenteerisid Jüri Luik, Tiit Terik, Kristjan Hallik, Helen Sildna, Märt-Matis Lill, Jüri Luik, Jelena Skulskaja ja Paul-Eerik Rummo.