Pianist Sten Heinoja vaimustus eesti helilooja Mart Saare kõlasfäärist nii, et see viis ta Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktoriõpesse. Huvi Saare harmoonia vastu avas ootamatult veel ühe ukse – ta võttis teatri- ja muusikamuuseumis ette Saare käsikirjad ja leidis, et 2011. aastal välja antud noodikogumikus on märkimisväärselt palju ebatäpsusi. Pianisti ja muusikategelase Vardo Rumesseni koostatud trükis sisaldas 36 lehekülge vigu.

"Seal läks asi mõnikord ikkagi päris katastroofiliseks. Mõnes kohas esinesid konkreetsed nooditeksti vead. Noodid olid teised," rääkis Sten Heinoja ja lisas, et ta kuulas läbi praktiliselt kõik salvestused, mis on nendest Saare prelüüdidest tehtud ja kõik mängivadki valesti. Küsimusele, millest sellised vead tekivad, vastas Heinoja, et ilmselt soovis suur muusik anda Saare teosed välja omapoolsete täpsustusega – pakkuda interpreetidele enda arusaama sellest muusikast.

Sten Heinoja tõdes, et uue korrektse noodikogumiku välja andmine on suur töö. "See võtab palju aega ja süvenemist, aga ma loodan nüüd järgmise paari aasta jooksul selle asjaga ühele poole saada," ütles ta.

Puudub plaan eesti muusikapärandiga tegelemiseks

Sten Heinoja doktoriõpingud päädivad usutavasti sellega, et lõpuks ometi saavad levida korrektsed noodid Mart Saare prelüüdidest. Heinoja kolleeg Sten Lassmann on juba ligi 15 aastat pühendunud Heino Elleri klaveriloomingu esitamisele, uurimisele ja tutvustamisele ning on salvestanud kogu Elleri klaverimuusika – 206 teost.

"Kui keegi tugev interpreet või teadlane teeb ühe teose korda või kirjutab üheteemalise dissertatsiooni, siis sealt ei akumuleeru tugevat uut teadmust ja teadmist eesti kultuurile," ütles Lassmann ja ei nõustunud väitega, nagu oleks eesti heliloojate teostega olukord hea. "See saab tekkida siis, kui inimene tegeleb terviklikult mingi loominguga aastate jooksul. Sealt tekib kogu ühiskonna jaoks uus teadmiste tase," lisas ta.

Lassmanni arvates on suurimaks probleemiks see, et puudub igasugune tegevusplaan ja ka institutsioon, mis tegeleks meie rahvusliku muusikapärandiga. "Me peame tõele au andma, et üksikute eranditega küll, aga kogu meie taasiseseisvumise aja ei ole olnud süstemaatilist ja sihikindlat tegutsemist muusikapärandi uurimise, väljaandmise ja levitamise osas. Ja seda aega on juba ju 30 aastat," ütles Lassmann.

Kui eesti heliloojate loomingust eksisteeriksid korralikud noodiväljaanded, kõlaks tema arvates eesti muusika ka oluliselt rohkem erinevates kontserdisaalides. "Professionaalne musitseerimine maailmas käib ikkagi väga kõrgel tasemel uuritud ja ettevalmistatud noodiväljaannetest," selgitas Lassmann.

Elleri klaverimuusika eestikeelse tervikkäsitluse väljaandmiseks on Lassmann saanud toetust nii kultuuriministeeriumist, Eesti muusika- ja teatriakadeemia kirjastusest kui ka kultuurkapitalist. Plaadistamist on toetanud teatri- ja muusikamuuseum Heino Elleri autorirahadega. Lassmann tõdes saates, et kuigi tema töö Elleri klaverimuusikaga on lõpule jõudmas, peaks Elleri loomingu uurimine jätkuma. "Asutus, mis kannab moraalset kohustust Elleriga tegeleda, on sisuliselt surnuks näljutatud," viitas Lassmann sellele, et teatri- ja muusikamuuseumis töötab tänaseks vaid üks muusikaosakonna koguhoidja. "Mida paremini elab Eesti riik, seda vähem on raha eesti rahvusliku muusikapärandiga tegelemiseks," rõhutas ta.

Vastutab kogu muusikaringkond

Sten Lassmann ootab tegevusplaani eesti muusikaga tegelemiseks ühelt poolt riigilt, teisalt usub, et see on küsimus tervele muusikaavalikkusele. "Kõik muusikaringkonda kuuluvad inimesed on tegelikult ka vastutavad," ütles ta.

Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Ivo Lille vastas, et kindlasti ei ole ministeeriumi asi eesti muusikapärandit koguda ja välja anda. "Küll aga toetab ministeerium tegelikult juba praegu päris erinevate heliloojate pärandi kogumist, korrastamist ja propageerimist," rääkis Lille. Kultuuriministeerium toetab Arvo Pärdi keskust, Veljo Tormise kultuuriseltsi, Eduard Tubina ühingut, Eesti muusika infokeskust ja Eesti pärimusmuusika keskust.

"Kui küsimus on, kas meil on pikk plaan, siis see pikk plaan on selline, et me toetame seda pärandi hoidmist, arendamist ja propageerimist," ütles Lille ja lisas, et juba peetakse plaani, millised võiksid olla järgmised prioriteedid.

Samal ajal mõistis muusikanõunik muusikute rahulolematust. "Kui küsimus on selles, kas meil on kogu heliloojate pärand korrastatud ja kas on põhjust nurisemiseks, siis kõik ei ole korrastatud ja kindlasti on põhjust nurisemiseks. Ja kindlasti on põhjust ka ise vaadata, et mida siis õnnestuks ära teha," lisas Lille.

Eesti muusika infokeskus kogub, jäädvustab, eksponeerib ja vahendab informatsiooni eesti heliloojate ja nende loomingu, interpreetide ja muusikateadlaste tegevuse kohta. Infokeskuse juht Evi Arujärv ütles, kuigi nad ei kvalifitseeru muusikapärandi hoidjateks, on neil olemas 220 000 lehekülge digiteeritud eesti heliloojate käsikirju. Infokeskuse andmebaasi loomine 2014. aastal tõukuski interpreetide igapäevastest küsimustest trükkimata nootide järele.

Arujärve sõnul on infokeskuse võimalused toetuse saamiseks ja arenemiseks üsna kesised, ent vaatamata sellele antakse endast parim. Tema arvates peaks käima eesti muusikapärandi andmestiku juurde ka töö nendega. "Pärandi hoidmine on ainult üks külg, aga väga vajalik oleks arendada ka teisi külgi – eesti muusika uurimist ning kättesaadavaks tegemist ehk trükkimist." Eesti muusika uurimine on tema arvates selgelt Eesti muusika- ja teatriakadeemia töö.

Kui ta paar aastat tagasi tundis huvi selle vastu, kuidas uuritakse eesti muusikat, sai ta üllatuse osaliseks. "Hämmastavalt vähe oli eesti muusikalooga seostuvaid teemasid nii seal õpilastööde tasandil, bakalaureuse- ja magistritööd kui ka muusikakadeemia muudes teadusprogrammides," sõnas Arujärv.