"Alates 2016. aastast oleme maksnud kokku 64 kunstnikule ja kirjanikule 3-aastast loomepalka, mis on lasknud neil loomisele keskenduda. Meile on tehtud ettepanekuid seda meedet laiendada, tõsta nii palgasaajate arvu kui ka laieneda teistesse loomevaldkondadesse. See uuring aitab kindlaks teha, kas oleme olnud õigel teel ning kas seda teed peaks jätkama," ütles kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp.

Uuringu eesmärk on hinnata, millised võiksid tulevikus olla loometöö rahastamise aluspõhimõtted valdkondade üleselt ja millised riigi täiendavad sekkumised oleks kultuuri mitmekesisuse ja jätkusuutlikkuse huvides vajalikud. 

Samuti soovitakse hinnata ka kunstniku- ja kirjanikupalga mõju perioodil 2015-2021 ja selle saajate arvu suurendamise võimalusi perioodil 2023-2030 ning analüüsida loomepalga laiendamise vajadust teistele loomealadele.

Uuringu fookuses on Kultuuriministeeriumi valitsemisala loomevaldkonnad: arhitektuur, disain, etenduskunstid, film, helikunst, kirjandus, kunst.

Kultuuriministeerium on algatanud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on teha kindlaks loometöö tasustamise puudujäägid ning kirjeldada võimalikud sekkumised poliitikakujundamise tasandil läbi täiendavate toetuste või muude meetmete. Käesolev uuring on vajalik sisend selles protsessis.

Uuringu käigus töötakse välja poliitikasoovitused ja ettepanekud. Poliitikasoovitused aitavad tellijat leida viise loometöö proportsionaalseks ja õiglaseks tasustamiseks eelpool nimetatud loomealadel, kujundada loovisikute toimetulekut toetavat kultuuripoliitikat ning annavad sisendi ka kultuuriprofessionaalidele – nii tööandjatele kui loovisikutele – koostöö paremaks korraldamiseks.