2016. aastast aastast toimiv Film Estonia hallatav välisinvesteeringute tagasimakse süsteem filmivaldkonnas loodi eelkõige selleks, et tuua Eestisse rohkem valdkonnaga seotud välisinvesteeringuid.

Asjaosalised tunnistavad, et süsteem on hakanud hästi tööle. Isegi nii hästi, et kahe miljoni euro suurune summa aastas tagasimaksete tegemiseks on nii väike, et hakkab valdkonna arengut pidurdama.

Eesti filmitööstuse klastri juhatuse liikme Elen Kallase peaks toetusmeetme lae üldse ära kaotama.

"2016. aastal kui see meede avati, siis olid need piirmäärad kõik omal kohal. Nüüd on aga tööstus nii toredasti ja jõudsasti kasvanud, et tahetakse aina rohkem Eestisse tulla filmima. Ka projektid on läinud suuremaks. Kui enne tuldi filmima nii, et eelarved olid alla miljoni, siis nüüd tahetakse tulla sellistega investeeringutega nagu kaks ja enam miljonit," selgitas ta.

Kallas sõnas, et praegune projektide piirmäär ei võimalda suuremahulisi projekte Eestisse tuua. "Osad tööd hakkavad meist lihtsalt mööda minema," tõdes ta.

Selleks aastaks ootab Film Estonia taotlustele vastust seitse projekti, mille puhul oleks riigi tagasimakse lisavajadus kokku 3,4 miljonit eurot.

Kallas ütles, et Eesti vastu on huvi tundnud nii filmitegijad Taanist kui ka USA-st Hollywoodist. Filmide tootmisel kasutaksid nad potentsiaalselt Eesti võttekohti, filmivõtte meeskondi või näitlejaid.

Kultuuriministeerium on murest teadlik ning on esitanud valitsusele ka ettepaneku Film Estonia programmile erakorraliselt selles suurusjärgus raha eraldada.

Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (Reformierakond) ütles, et suhtub lisaraha eraldamisesse selleks aastaks positiivselt.

"Tegu on lahenduse ja valdkonnaga, mis otseselt toetab ka majandust. Kui me räägime filmi tegemisest ja konkreetsetest taotlustest, siis nende puhul on ju teada ja näha, et väga olulises määras jõuab see raha, mis Eestisse tuuakse, mitte ainult filmitegemisse, vaid ka kõikidesse sektoritesse. See on asi, mis väärib kindlasti toetamist," lausus ta.

Pentus-Rosimannus ütles, et teoreetiliselt leitaks raha valitsuse reservidest. Detailsemalt hakatakse teemat valitsuses arutama aga pärast seda, kui lisaeelarvega on enne ühele poole saadud. See juhtub ministri sõnul tõenäoliselt lähinädalatel.

Rahandusminister ütles, et lisaks ühekordsele rahasüstile vajab lahendamist ka pikem perspektiiv ehk kas ja mil määral üldse tõsta toetuskava piirmäära.

"Kuna meil üldiselt on väga värskelt üle vaadatud majandusprognoos ja mitte igas sektoris ei ole näha sedavõrd suurt huvi Eestis toimetamise vastu, siis tasub ja tuleb kõiki neid näiteid, kus see huvi jätkuvalt suur püsib, väga hinnata. Tuleb mõelda, kuidas see võimalikult maksimaalne kasu Eestile väljaspoolt tulevast huvist ka püsiks," lausus ta.

Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla ütles, et toetusprogrammi lae kõrgendamine oleks pikaajalisem lahendus, mis vajab alles täpsemat eritelu ja rahandusministeeriumiga läbirääkimist. Ta ütles, et filmivaldkonnale on kindlasti tegu olulise küsimusega.

"Selle tagasimakse programmi taotluste tagasilükkamine võib tuua Eestile pikaajalisi tagajärgi, näiteks koostöö peatumise ja usaldusväärsuse kaotuse.[...]Meie vaates on see kindlasti tõestanud ennast kui väga hea ja tõhus meede, mida tasub kindlasti tugevdada," lausus ta.  

Kultuuriministeeriumi hinnangul toodaks lisatoetusega Eestisse täiendavalt 11,4 miljonit eurot, netomõju Eesti majandusele oleks vähemalt 8 miljonit eurot.