"Luulekogu kirjutamise tõuge oli perekonda tabanud kurb sündmus, kus mul ema ootamatult suri. See tekkis iseenesest, et ma hakkasin kirjutama üles oma tundeid-mõtteid," selgitas Algus.

"Ei osanud endaga nagu midagi peale hakata ja tundsin, et pean enda sees midagi korrastama hakkama ning hakkasin lihtsalt mõtteid kirja panema ja enda sees natuke ringi vaatama, et mis minuga toimub. See mõjus teraapiliselt."

Tekst samal ajal kogu aeg muutus, rääkis Algus. "Terve viie aasta jooksul, mil ma seda kirjutasin ja selle kallal nokitsesin, et kuidas ühte või teist asja paremini või täpsemini öelda, kuidas olla veel ausam enda ja selle vastu, mis kõik on toimunud, see kõik settis, kuidagi puhastus."

Tekst muutus tema sõnul helgemaks ja ka selgemaks enda jaoks ning tegi läbi suure muutuse nagu ta isegi selle sama leinaga silmitsi olles.

"Ühel hetkel ma andsin oma lähedastele ka lugeda seda ja nad arvasid, et see on tekst, mida võiksid ka teised lugeda. Algul hakkasin seda kirjutama puhtalt enda jaoks. Ma ei osanud midagi muud välja mõelda, mida endaga peale hakata ning võtsin julguse kokku ja hakkasin seda rohkem jagada ja sellele tekkis soe vastukaja ning nii ta lõpuks kaante vahele jõudis."