Maria Esko: "Vernon Subutexis" on välja toodud inimlikkuse kõik spektrivärvid
Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiatel on ilukirjandusliku tõlke kategoorias nomineeritud Maria Esko, kes tõlkis prantsuse keelest Virginie Despentes'i triloogia "Vernon Subutex". Esko sõnas, et triloogia tõlkimine muutis täielikult seda, kuidas ta vaatab inimesi, oma lähedasi ja linna, kus ta elab.
Maria Esko selgitas, et "Vernon Subutexi" triloogia tõlkimine on tema viimase kolme aasta töö. "Selle triloogia pealkiri võib tunduda üsna krüptiline, aga see on tegelikult peategelase nimi, see raamat räägib ühest Vernoni nimelisest mehest, kellel oli üks Pariisi legendaarseim plaadipood, kuhu kogunesid kunagi helgetel aegadel karvased ja sulelised, kui vinüülid võidutsesid ja CD-plaadid ei olnud veel maailma teadvusesse jõudnud."
"Seal plaadipoes kohtusid Pariisi kõikvõimalike kihtide esindajad, seal oli seinast seina inimesi, keda tõmbas sinna plaadipoodi, kuna selle poe omanik oli oma täielikus meeldivuses ja mitte sekkuda püüdmises nii ligitõmbav," sõnas tõlkija ja lisas, et raamatutes meenutatakse ka seda, kuidas Vernon oskas mõneminutilise vestluse järel võtta riiulist plaadi, mis võis muuta kellegi elu. "See triloogia on pühendatud melomaanidele ja Pariisi underground'ile."
"Selle triloogia valupunkt on see põlvkond, kes tundis ühel hetkel, et nemad ei ole enam vajalikud, et inimesed ei ole ühel hetkel vajalikud," mainis ta, lisades, et Vernon sümboliseerib keskikka jõudmise valu. "Ta ärkab maailmas, kus vinüülplaadid ei lähe kellelegi korda, ta pood läheb pankrotti, ta jääb kodutuks ning satub tänavale, aga sellest pole midagi, sest sealt alles seiklus algab."
"Virginie Despentes, kes on selle triloogia kirjutanud, kirjutas selle ka just sellisel hetkel, kui ta ärkas oma kodulinnas Pariisis ja tundis ühel hetkel, et inimesed ei mahu enam kokku ära, et järsku ei ole võimalik olla seinast seina inimestel ühes plaadipoes koos nii, et kõik saavad omavahel hästi läbi," selgitas Esko.
Kuigi "Vernon Subutex" räägib pealtnäha maailmast, mis pole paljudele inimestele üldse tuttav, siis pole see tõlkija hinnangul üldse oluline. "See räägib inimeseks olemisest ja inimlikkusest selle kõige laiemas mõistes, teoses on toodud välja inimlikkuse kõik spektrivärvid, mida ei taheta alati tunnistada või välja näidata."
"Kui ma selle raamatu avasin, siis teadsin kohe, et tahan seda tõlkida ja nüüd on üsna uskumatu tunne, et see rada on läbi käidud," mainis ta ja rõhutas, et see kogemus on muutunud täielikult seda, kuidas ta vaatab inimesi, oma lähedasi ja linna, kus ta elab. "Tõlkijana olen ma väga tänulik selle kogemuse eest ja ma loodan, et lugejad leiavad sealt ka igaüks oma."
Toimetaja: Kaspar Viilup