"Käsil on Jaan Ranna muusika interpreteerimine parmupillil ja kandlel. Me otsisime välja kõik tema salvestused arhiivist. Neid lugusid on nii lõõtsal, kandlel kui ka parmupillil," rääkis Katariin Raska. Lugusid on kokku 17 ja praegu on käsil noodistamine. "Õpin neid kuulmise järgi ja plaanis on lõpuks anda välja kogumik tema lugudest. Ma arvan, et paneme sinna juurde ka Jaan Ranna arhiivisalvestused."

Eesti parmupill on maailmas seetõttu ainulaadne, et kui mujal kasutatakse seda pigem rütmipillina, siis Eestis on parmupill traditsiooniliselt olnud just tantsumuusika- ja meloodiapillina kasutusel. Läänemaalt Kirblast pärit rahvapillimees Jaan Rand paistis silma oma tempoka ja tantsulise mängustiili poolest.

"Parmupilli salvestusi meil ei ole väga palju häid ja parmupilli muusika osas on Jaan Rand olnud hästi eriline, ta oli väga osav mängija ja tema parmupilli lood on hästi selgelt välja mängitud," ütles Raska.

Jaan Randa salvestati 1937. aastal Riigi Ringhäälingus. "See oli selles mõttes väga oluline, et need said salvestatud ja plaadistatud lakkplaatidele, tänu selle on neid võimalik kuulata väga hea kvaliteediga," sõnas muusik Leanne Barbo.

Pärimusmuusika ringkonnas teatakse Jaan Ranna pärandit hästi ja parmupilli kogumikes on ka mõningaid tema lugusid noodistatud. "Aga niimoodi tervikuna tema lugusid esitatud ei ole veel. Meie projekti erilisus ongi selles et võtame kõik tema materjali ja käsitleme neid. Pärimusmuusikas üldse, kui me jäljendame, õpime kellegi vana rahvamuusiku muusikat, siis alati on see suurem plaan, et tahame jäädvustada seda teistele ka," ütles Barbo.