X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Siili poomine" tuletab elu julmuse kõrval meelde ka ilu ja jaburust

Foto: Gabriela Urm

Tartu Uues Teatris esietendub reedel Elise Metsanurga ja Andreas Aadeli lavastus "Siili poomine". Sünge pealkirjaga lugu räägib sellest, kuidas mitte unustada keset julmust siiski ka elu ilu ja jaburust. Koos Uue Teatri näitlejatega on laval Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide esimene kursus.

"Siili poomine" jutustab lavastajate sõnul loo sellest, kuidas ei tohiks karta hirmsaid sõnu ning kõneleb vaimses sõjas ellujäämise vahenditest.

"Eks see lavastus ongi kokku pandud meie arutelude taustal, sellest kuidas see, milline on praegune vaimne foon või ka meedia sõnaline foon. Üleüldse kogu sõnade foon, mis meid praegu ümbritseb ja on päris hirmutav. Sellest me oleme omavahel palju rääkinud," rääkis üks autor-lavastaja Elise Metsanurk.

"Mulle tundubki kõige olulisem selles vaimses sõjas ellu jäämine, et kui palju sa võtad seda kurja vastu, mida öeldakse sinu pihta või sellest, mis räägitakse sinu ümber. Kui palju sa lased sellel iseennast suretada vaimses mõttes," lisas teine autor-lavastaja Andreas Aadel.

Tegelastena näeb laval loomi, kes muuhulgas ka laulavad. Enda sõnul ainsat ajudega inimest mängiv Martin Kork kehastab koomikut, kes teeb nalju, mis tihti ületavad hea maitse piiri.

"Mul ema-isa tulevad vaatama ja natuke piinlik on neile seda asja teha. Aga teisest küljest jälle vajalik. Et ta ei ole härrasmeeste seltskonnas maitsekas, aga selles mõttes maitsekas, et neid asju võib-olla on vaja välja öelda," selgitas näitleja Martin Kork.

Kork ütles, et kuigi tema tegelaskuju on koomik, mängib ta pool ajast ka iseennast.

"Kõige tähtsam vist on see, et me võime küll püüda end kategoriseerida vähemustesse, aga kui me selle loogikaga lõpuni läheme, siis näeme, et igaüks on osa vähemusest, kus on ainult üks, nemad ise. Ja kuna see loogika lõpuni viimine jõuab sinna, et me kõik oleme üksikisikud, siis ei olegi mõtet keskenduda sellele, et mis vähemusse sa kuulud," selgitas ta.

"Meil kõigil on eelseatud tingimus, et oleme kõik looduse vastu ja mingis osas vähemused. Jätame nüüd selle kõrvale ja püüame siis kuidagi kasulikud olla, vaatamata sellele, et jah, ma olen mingis vähemuses. Püüame sellest kõik üle olla ja mitte kasutada oma vähemusse kuuluvust karguna või läbi selle üritada kuidagi kerjata. Sest absoluutselt kõigil, keda sa näed, on ka omadus mille poolest nad kuuluvad mingisugusesse vähemusse."

"Me mängime enamust, kellel on jõud tõsta vähemus pjedestaalile. Samamoodi on meil ka jõud see vähemus sealt ära rebida. Sellist jõudu kehastame," selgitas Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia etenduskunstide tudeng Oskar Krönström.

Siin ongi koos väga tõsised teemad, mis praegusel ajal võtavad täiesti teistsuguse allteksti," selgitas Metsanurk. "Aga ka võti, läbi mille sellele lähenetakse, on huumor ja huumor aitab."

Aadel lisas, et tahavad lavastusega ka pakkuda ajutist kerguse kogemust. Mitte et peaks ära peitma ennast, vaid just et mitte ennast ära peita, vaid saada vabastav impulss. Et naerda natuke kogu selle õhkkonna taustal. Mitte selle üle, aga selle taustal."

Toimetaja: Merit Maarits

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: