Euroopa muuseumivaldkonna tänavune "Oscari" gala toimub 7. mail Eesti Rahva Muuseumis (ERM). Muuseumide auhindamise sündmus (EMYA – European Museum of the Year Award) pole pelgalt glamuur – siin tõstetakse esile oma tegevuses silmapaistvad ja uuenduslikud muuseumid. Edukas Euroopa muuseum on tänases ühiskonnas oluline mõjutaja ja oskab näidata suunda nii kliimakriisiga kohanemiseks kui ka keskkonna säästmiseks. Üheks oluliseks EMYA erikategooria auhinnaks ongi Meyvaerti keskkonna jätkusuutlikkuse auhind. 

Esiteks saavad muuseumid ise tegutseda keskkonda säästes, vähem raisates ja mõistes, milline ökoloogine jalajälg jäetakse. Selle diskussiooni oluliseks osaks on muuseumide hooned, mis oma rangete kliimanõuetega museaalide säilitamiseks peavad täna kaasa rääkima nii nüüdisaegse arhitektuuri kui ka ehitusinnovatsiooni teemal, et keskkonnahoiu uute põhimõtetega sammu pidada. 

Ka ERM on ehitatud säästvaid põhimõtteid järgides. Muuseumi avamisele 2016. aastal eelnes ulatuslik keskkonnareostuse likvideerimine, sest asutakse endise sõjalennuvälja aladel. Ka meie hoidlasüsteemid on uuenduslikud ja tänapäevaste kliimaseadmetega, kus museaalidele on tagatud stabiilne säilimiskeskkond poolpassiivse kliimasüsteemiga. Poorsed seinad koguvad suvel niiskust ja talvel eritavad seda, elektrit tuleb esemetele vajaliku kliima tagamiseks abilisena kasutada vaid eriolukorras.

Saksamaal Heilbronnis asuv 2022. aasta EMYAle nomineeritud teadusmuuseum Experimenta on uue hoone ehituses kasutanud vaid säästva majanduse ja taaskasutuse materjale. Samuti tarbib muuseum vaid oma või taastuvenergiat ning innovaatilist vee- ja jahutussüsteemi. 

Kogukonnad on järjest teadlikumad ja Eestiski annavad külastajad oma keskkonnahoiu eelistustest teada jalgadega ehk eelistatakse kasutada keskkondi, kus ei raisata. On elementaarne, et kohvipaus muuseumis ei toimu ühekordsetel nõudel, et näitusematerjale taaskasutatakse, et muuseumi kauplus pakub kohalikku toodangut, või muuseum valib partnereid, arvestades nende seisukohta keskkonnahoiu suhtes. 

Ennast ei piirata lõputult, aga põhimõtete ülevaatamine ja arusaamine oma mõjust on muutunud oluliseks igale muuseumile. 2022. aasta algusest saavad ka Eesti muuseumid kultuurivaldkonnas esimestena taotleda Rohelise muuseumi keskkonnamärgist. Esimese muuseumina Eestis sai Rohelise keskkonnamärgise KUMU.

Muuseumidel on suur roll keskkonnahoiu teemade kommunikatsioonis ja vahendamises. 2013. aastal ilmunud muuseumide kliimamuutuste manifestis toodi esile just muuseumide roll põlvkondade vahelises suhtluses ja teaduse vahendamises, mis aitaks toetada kliimamuutustest arusaamist. Kõikjal maailmas on viimastel aastatel enim investeeritud loodus- ja teadusmuuseumide arendamisse. Ka Eestis on lisaks Tartu Ülikooli loodumuuseumi uuendamisele alanud Eesti loodusmuuseumi uue hoone ehitus. 

Kui varem oli loodus kunsti-, ajaloo- või kultuurimuuseumis pigem taustal ja nähtav vaid kujunduselemendina, siis tänapäeval on keskkonnateemad osaks kõige erinevamate teemamuuseumide näitustel, haridusprogrammides koolidele ja täiskasvanutele. ERMi püsinäituse "Kohtumised" alanäitus "Inimene ja looduskeskkond" on valminud koostöös Keskkonnaajaloo Keskuse ja paljude teiste partneritega ning pöörab tähelepanu sellele, kuidas on inimesed Eesti aladel keskkonda mõjutanud ning loodus inimeste otsuseid kujundanud. Keskendutakse ka põneva ajalooga Raadi aladel toimunule, käsitledes selliseid teemasid nagu sõda, epideemiad, sõnnik, kalastus, aiandus jms, millega keskkond on otseselt seotud. 

Kui ERMi maja avamisel vaid viis aastat tagasi tekitas suurt meediakajastust hoone ümber loodud elurikkus, siis praeguseks on putukatele jäetud niitmata alad saanud normaalseks suviseks Eestimaa osaks ka linnakeskkonnas.