Meie ees seisvate globaalsete väljakutsete lahendamisel on oluline roll teadusel. Seepärast otsivad teadlased viise, kuidas anda oma teadmisi edasi mõjusal viisil, millega vastuvõtjal on võimalik suhestuda. Selliseid otsinguid väljendab ka muuseumide ja teaduse koostöö. Teaduskeskuste ja -muuseumide vahendusel teadusega kohtumine on inimeste jaoks ilma kahtluseta hoomatavam kui teaduskirjanduse andmebaasides ekslemine või sotsiaalmeediast leitud info usaldusväärsuse hindamine.  

Teadusmuuseume on hulgaliselt ka selle aasta Euroopa muuseumide aastaauhindade nominentide seas. Ükski neist ei ole lihtne ja pretensioonitu vaba aja veetmise koht – paljud teadusmuuseumid võtavad tänapäeval aktiivselt osa ühiskonna probleemide kommunikatsioonist ja lahendamisest, küsides, kuidas nende tegevus ja tegutsemisviis saab siin kõige paremini aidata. Kuidas saavad muuseumid aidata tõsta teadlikkust meid ümbritseva elukeskkonna kohta? Kuidas nad saavad rääkida mõjusaid lugusid teadusest, transpordist või tehnoloogiast ja näidata, kuidas nende valdkondade uuendused muudavad nii suuri kui ka väikeseid kogukondi? Kuidas õhutada oskusliku näitusedisaini ja muuseumis pakutavate tegevuste kaudu inimestes uudishimu, mille nad saavad sealt tavaellugi kaasa võtta?

Paljud muuseumid on ise ka teadusasutused, mille kogud ja näitusetegevus põhinevad teaduslikul uurimistööl. Kuigi teadustegevus muuseumides ei erine põhimõtteliselt teistes teadusasutustes läbi viidavast uurimistööst, eristub muuseumides tehtav teadus sellega, et uurimistöö tulemuste vahendamisel ei ole adressaadiks kunagi vaid akadeemiline ja erialane publik, vaid samal ajal ka laiem avalikkus eesotsas külastajatega. Tänapäeva ühiskonnas annab see muuseumidele eelisseisundi, sest teaduse sihtauditoorium on muutunud väga mitmekülgseks ja nii mõnigi uurimistöö peab kõnetama üheaegselt erinevaid ühiskonnarühmi. See tähendab omakorda, et teadlased peavad olema nutikad väljendusviiside leidmisel, aga ka uurimistöö ülesehitamisel. Kuna muuseumidel on selles pikaaegne kogemus, on nad väga olulised koostööpartnerid akadeemiale laiemalt.

Neid proovikive on vahetult kogenud ka Euroopa aasta muuseumide auhinna konverentsi ja üleandmistseremooniat võõrustav Eesti Rahva Muuseum. ERM-i suurem püsinäitus "Kohtumised" sündis paljude erialade teadlaste koostöös. Seejuures kombineeriti varasemast uurimistööst saadud teadmisi spetsiaalselt näituse tarbeks läbi viidud uurimistööga. Mõni eksponaat vajas arendamiseks eraldiseisvat uurimist, samas kui teiste eksponaatide lähtekohaks oli juba varasem originaalne teadustöö arheoloogia, etnoloogia, ajaloo-, rahvaluule- või keeleteaduse valdkonnas. Näitusel eksponeeritud tudengisatelliidiga ESTCube1 seotud uurimistöö oli selleks ajaks, kui selle laboris valmistatud koopia näitusele jõudis, juba läbi ja uurijad olid siirdunud teadustöö järgmiste etappide juurde. Teiste eksponaatide või tervete näituseosade tarbeks tuli samal ajal leida täiesti uusi uurimisviise ja isegi metodoloogiaid. Laste linnaruumikogemuste näituseosa "Linnad linnas" loomiseks tuli uurijatel ja kuraatoritel välja töötada uusi lähenemisviise, sest puudusid usaldusväärsed meetodid, kuidas laste linnaruumikogemusi uurida koos lastega, mitte lapsi uurides. Nii tuli teadmiste omandamiseks leida meetodid, mis olid lastele arusaadavad ja harjumuspärased: joonistusvõistlused, mängupaikade etnograafia ja linnakaartide ühine uurimine liikumistrajektooridest ja piirkondadest arusaamiseks.

EMYA nominentide loend näitab, et teadusmuuseumid on hästi eriilmelised. Experimenta Heilbronnis Saksamaal on riigi suurim teaduse külastuskeskus. Experimenta lubadus on otsida vastuseid meie aja suurtele väljakutsetele, nagu digiteerimine, elanikkonna mobiilsus, tervis, kliimamuutused, energiamajandus ja muud teemad, mis määravad tulevikus riigi elujõulisuse. Hariduse ja teaduse kilbile tõstmine Experimentas tuleneb arusaamast, et need on tuleviku kujundamisel üliolulised, ja seepärast tuleb neid valdkondi tutvustada igaühele.

Nomineeritute seas on ülikoolimuuseume: Amsterdamis asuva Allard Piersoni muuseumi ja teadmiste instituudi nüüdisaegselt lahendatud näitused põhinevad jätkuvalt rahvusvaheliselt tuntud arheoloogia, raamatuajaloo, kartograafia, graafilise disaini, juudi kultuuriloo ja zooloogia kogudel, mis on oma valdkonna ühed olulisemad Euroopas.  

Veel üheks teadusmuuseumide näiteks nominentide hulgas on polaaruuringute muuseum Fram. Fram on maailma kuulsaim puidust ehitatud polaarlaev, mis on õnnelikult kombel alles jäänud suurte polaarretkede ajastust, mil tegutsesid sellised kuulsad polaaruurijad nagu Fridtjof Nansen, Otto Sverdrup ja Roald Amundsen, kes uurisid selle laevaga uusi alasid nii Arktikas kui ka Antarktikas.

Need on ainult mõned muuseumiauhindade nominentidest. Kõik need muuseumid on võtnud julguse asendada oma tegevuses ja kommunikatsioonis sõnad "meelelahutus" ja "edutainment" sõnadega, mis annavad rikkalikkuse ja tõsiseltvõetavuse ka teadusele endale: "hämmastav ja intrigeeriv", "huvitav ja oluline". Muuseumid julgevad välja öelda, et teaduse õpetamine ja vahendamine muuseumikogemuse abil ei pea olema lihtne, vaid esitama külastajale väljakutseid. Mitmekülgsed, rikkalikud, hästi disainitud, eri teadmisvaldkondi oskuslikult kommunikeerivad ja külastajat mitte alahindavad muuseumid panevad end väärtuslikuna tundma ka külastaja enda.

Euroopa aasta muuseumi auhinnagalat saab jälgida 7. mail kell 19.30 otseülekandes ka ERR-i kultuuriportaalis.