Eesti muuseumid plaanivad luua aastase ühispileti
Eesti muuseumid plaanivad luua Soome Museokortti eeskujul aastase ühispileti, et muuta külastamine lihtsamaks ja toetada valdkonna pandeemiast taastumist. Aastakaardi hinnaklass jääb tegijate sõnul loodetavasti 40–50 euro kanti.
Aastane ühispilet võimaldaks külastada Eesti muuseume piiramatu arv kordi. "Muuseumikaardi eesmärk on koondada kokku Eesti muuseumide näitused ja üritused ning muuta külastamine lihtsamaks ja paindlikumaks. Ostes muuseumikaardi aastaks, avaneb võimalus külastada muuseume kasvõi iga päev," ütles muuseumikaardi projektijuht Kert Kask. "Muuseumikaart on eriti hea kultuurihuvilistele, kes soovivad käia muuseumides tihti, sest mida rohkem külastada, seda odavam iga külastus proportsionaalselt on."
Muuseumikaart on mõeldud peamiselt siseturistile. "Aastakaardiga ei pea iga kord muuseumisse minnes pileti pärast muretsema. Muuseumikaardiga külastades on kümned muuseumid eri Eesti paigus alati külastamiseks valmis," kinnitas Kask. "Muuseumid on viimaste aastate jooksul jõudsalt arenenud ja arusaam, nagu oleks muuseumides vaid tolmused riiulid, ei pea kaugeltki enam paika. Tänapäevased muuseumid on külastuskohad, kust igaüks leiab endale midagi sobivat alates uutest teadmistest kuni hea ajaviite ja ühiskondliku mõttevahetuseni."
Kask selgitas, et kuigi muuseumite hinnad võivad lähiajal tõusta ja olukord muutub kiiresti, siis tegid nad paar aastat tagasi EAS-iga koos uuringu, mille põhjal selgus, et muuseumite aastakaardi hinnaklass võiks külastajate arvates jääda 40–50 euro kanti. "Liiga odavalt ei ole võimalik seda kaarti müüa, ka muuseumid tahavad oma osa saada," kinnitas ta ja lisas, et hetkel on eelkokkulepped 100 eri muuseumi või külastuskohaga. "Suuremad muuseumid on valmis koostööks."
Muuseumid ootavad aastakaarti huviga
Meremuuseumi juhi Urmas Dreseni sõnul on tegu vajaliku algatusega. "Viimased kaks aastat pole kellelegi kerged olnud, ka muuseumidele mitte. Muuseumid peavad kindlasti tegema oma osa, et anda külastajatele ikka ja jälle põhjust muuseumisse tulla. Ühelt poolt peavad näitused ja üritused olema köitvad, kuid ka seda ümbritsev vorm peab pakkuma paindlikkust," tõdes Dresen. "Muuseumide ja muuseumitöötajate kindel soov on, et näitustest ja programmidest saaks osa võimalikult palju inimesi. Mida lihtsam, mugavam ja paindlikum on muuseumis käia, seda parem kõigile."
Mullu Rotilõksu ehk kõige külastajasõbralikuma muuseumi preemia pälvinud Saaremaa muuseumi juht Rita Valge näeb muuseumikaardis võimalust muuseumidele üle Eesti. "Eestis on väärt muuseume igal pool, mitte ainult suuremates linnades. Eesti-sisene turism on viimastel aastatel teinud suure arengu. Seda tasub hoida nii meie kultuuriasutuste ja majanduse hea käekäigu kui ka rahvuskultuuri arengu tagamiseks. Muuseumikaart annaks täiendava põhjuse avastada muuseume eri Eesti paigus," ütles Valge.
Sama lahendust on kasutatud mitmel pool Euroopas
Muuseumikaarti saab osta loodetavasti juba järgmisel kevadel. "Muuseumide senine tagasiside on väga hea. Jätkame sel aastal läbirääkimiste ja tehniliste ettevalmistustega ning praeguse ajakava järgi võiksime alustada umbes aasta pärast," lisas muuseumikaardi projektijuht.
Eesti muuseumikaardi loomist juhib MTÜ Eesti Muuseumiühing ning projekti eeskujuks on Soomes 2015. aastal loodud Museokortti, millel on praeguseks üle 200 000 aktiivse kasutaja. Kask aga lisas, et kõige pikaajalisemalt on sama lahendust kasutatud Hollandis. "Nemad alustasid sellega juba 1980. aastatel, ka soomlased laenasid oma lahenduse just nende pealt," mainis ta ja lisas, et on olemas ka erinevaid linnakeskseid aastakaarte, näiteks Kopenhaagenis. "Tegelikult on ka Tallinnas olemas turistidele mõeldud Tallinn Card, aga see on lühema perioodi peale."
Toimetaja: Kaspar Viilup