ERM-i täiskasvanuhariduse koordinaator: kogukondi kaasav muuseum loob heaolutunde
Muuseumide rollid Euroopas on muutunud viimastel aastatel mitmel moel, muuhulgas on esile tõusnud sotsiaalne tegevus, kirjutas ERM-i täiskasvanuhariduse koordinaator Aivi Ross arvamusloos.
Igal tänapäeva muuseumil on hariduskeskus, et korraldada muuseumiõpet ja kaasata kogukondi. EMYA (European Museum of the Year Award) ehk Euroopa aasta muuseumi auhinna konverents ja galaõhtu toimub sel aastal Tartus Eesti Rahva Muuseumis.
ERM-is kaasatakse kogukondi muuseumitöösse mitmel viisil. Olgu selleks kogukonna ärgitamine näiteks ajarännakuteks, nagu tehti koos partneritega muuseumis 2018. aastal Eesti 100. sünnipäeva tähistamiseks (kahel rännakul osales 8400 inimest) või tegevuse pakkumine spetsiifilistele kogukonnagruppidele, näiteks TÜ Psühhiaatriakliiniku patsientide huvitegevuse korraldamine.
Muuseum tegutseb sotsiaalse heaolu loojana ja hea näide sellest on ERM-i kultuurikursus "Ela eestlaste elusid", mis on mõeldud hiljuti siia saabunud või siin pikemalt elanud inimestele.
Kursuse kokkupanek algas juba 2018. aastal, aga kultuurikursuse vajadus on eriti teravalt esile tulnud just nüüd, Ukraina sõja kriisis, kui Eestisse on jõudnud tuhanded sõjapõgenikud. Kultuurikursus keskendub paljudele eesti kultuuri aspektidele: ajaloole, haridusele, religioonile, keelele, loodusele, ilmastikule, traditsioonidele, toidule, kunstile, muusikale ja kirjandusele. Kursust täiendavad õppekäigud, ekskursioonid Tartus ja ümbruskonnas. Nii on matkatud Järvseljal, külastatud botaanikaaeda, tehtud tänavakunsti Karlova tuuril ning piilutud Vanemuise teatri lavatagustesse.
2019. aastal kandideeris ERM-i hariduskeskus teenusedisaini mentorprogrammi, et kursust lihvida, arendada ja testida. Lähtusime ideest, et sotsiaalset sidusust ei taga vaid riigikeele oskamine. Ühiskonda sulandumiseks on olulisemgi kultuuri tüvitekstide tundmaõppimine, mille vahendusel on võimalik avastada kultuuriruumi kogu selle keerukuses. Leidsime ka, et eesti kultuuri lühikursus peaks olema kahesuunaline lõimumise kiirtee osalejate ja läbiviijate vahel.
Muuseum on kultuurikursuse korraldamisest õppinud, mis on see, mis tekitab osalejates heaolutunnet. Sama olulised kui kursuse sisu on ka suhtlusvõimalus ja kohvipausid. Kultuurikursuse lõpetanud tundsid ka huvi jätkutegevuse vastu, seetõttu korraldasime 2018. aasta detsembris esimese gruppide kokkutuleku, millest kasvas õige pea välja klubiline kultuuride kohvik. Esimesel korral toimus eksootiline kontsert laulude ja tantsudega, mida esitasid meie kursuse lõpetanud. Kontserdile järgnes pop-up-kohvik, kus oli inimesi tervest maailmast ning kus pakuti üksteisele rahvuslikke sööke ja snäkke. Muidugi toimusid ka giidituurid.
Kursuslaste päritolu on kirev. Esindatud on enamik Lääne-Euroopa riike, aga ka Karjala, Baškortosan, Mari El, Udmurtia, USA, Kanada, Tšiili, Mehhiko, Brasiilia, Hiina, Jaapan, Aafrika. Tartust on kursusele tulnud Annelinna gümnaasiumi õpilasi ja õpetajaid, Aleksander Puškini kooli õpetajaid ning vähemuskultuuride gruppe. Tuldud on ka Narvast.
Kohtumiste õhkkond annab ideid ning loob pinnase arenguks ja koostööks. Nii on kultuuriteenuse disainimisel, testimisel ja pakkumisel kujunenud ERM-i partneriks TÜ semiootikud (transmeedia uurimisrühm). Meie kursuslased jäävad muuseumiga suhtlema mitmel moel, pakkudes ideid osalussaali näituste konkursile või tuues kaasa oma kultuurilist külakosti.
26. aprillil algas Eesti Rahva Muuseumis esimene kultuuri lühikursus Ukraina sõjapõgenikele. See teema on kõikjal, ent eriti Ida-Euroopa muuseumides kaasa toonud kiire suunamuutmise ja uute rollide võtmise. Näiteks sulgesid veebruaris, kohe sõja esimestel päevadel uksed mitmed Poola muuseumid, et minna toetama piirile saabunud põgenikke; muuseumid töötavad ukrainlaste koolidena, korraldatakse annetuste, abipakkide saatmist, pakutakse eriprogramme, teistsugust keskkonda jpm. Ka Eestis külastavad iga nädal tuhanded põgenikud muuseume, kes on selles tasuta võimaluses leidnud hea viisi, kuidas perega koos aega veeta.
Muuseumide rollid Euroopas on muutunud viimastel aastatel mitmel moel. Muuhulgas on esile tõusnud sotsiaalne tegevus. Sel aastal kandideerivad EMYA auhinnale ka Museum of the Mind, vaimse tervise muuseum Hollandist, Nano Nagle Place Iirimaalt jt, kes on seadnud olulisele kohale inimeste vaimse tervis toetamise pärandi ja kunsti kaudu, samuti pakutakse tuge ühiskondliku trauma või isikliku õnnetuse puhul. Näiteks Nano Nagla Place'i muuseumil on eraldi programmid üksinduse leevenduseks, üle 40-aastastele üksikutele meestele sotsialiseerumiseks, Iirimaale saabunud inimestele kohanemiseks jne.
Muide, kas teate, et Briti, Hollandi, Belgia jpt maade arstid kirjutavad tänapäeval välja retsepti, mis näeb ette muuseumikülastust, et toetada inimese vaimset tervist? Covidi ajal hoogustus selline asi veelgi, näiteks Brüsselis on 19 muuseumi, mis annavad nii oma panuse meditsiinisüsteemi.
Euroopa aasta muuseumi auhinnagalat saab jälgida 7. mail kell 19.30 ERR-i kultuuriportaalis.
Toimetaja: Kaspar Viilup