"Ajal, mil kriisideks valmistumine on olulisem kui see taasiseseisvunud vabariigi ajal kunagi on olnud, peame erilise hoolikusega vaatama, millises seisus saame Eesti riigi esemelise kultuuripärandi järeltulevatele põlvedele jätta," ütles üks paljudest pöördumisele allkirja andnud muuseumijuhtidest, Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juhatuse liige Anton Pärn.

Riigile kuuluvates muuseumikogudes on hoiul 4,3 miljonit museaali, millest 96 protsenti asub hoidlates. "Enamikes hoidlates puuduvad museaalide hoiustamiseks vajalikud tingimused ja nii oleme olukorras, kus Eesti riigi ajaloolise mälu pikaajaline säilimine on kriitilises seisus," sõnas Pärn.

Valitsus kiitis 2018. aastal heaks pärandihoidlate kontseptsiooni. Kontseptsiooni kohaselt vajavad Eesti muuseumid ühte pärandihoidlat Põhja- ja teist Lõuna-Eestisse. Eraldi hoidlat vajab ka Hiiumaa.

2020. aasta sügisel esitasid Muuseuminõukogu, Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Hoiuraamatukogu ja Muinsuskaitseamet järgmiseks Eesti Kultuurkapitali poolt rahastatavaks objektiks just Eesti muuseumide pärandihoidlad, kuid said eitava vastuse.

Muuseumijuhid kinnitavad oma pöördumises, et Eesti muuseumid ootavad riigilt otsustavust järgmisteks sammudeks, et pärandihoidlad saaksid riigieelarve läbirääkimistel vajaliku rahastuse.

Avalik pöördumine täismahus:

Lugupeetud kultuuriminister, rahandusminister ja riigihalduse minister

Eesti muuseumid on teinud viimaste aastate jooksul läbi tohutu muutuse, eelkõige näituste ja külastuskeskkonna kaasajastamisel. Meie muuseumid on maailmatasemel ning külastuste arvult Euroopa tipus. 

Oluline osa selle saavutamisel on olnud just struktuurivahenditel, mis kahjuks pole kunagi olnud aga avatud kultuuripärandi säilitamise eesmärgiks. Sellest tulenevalt on külastuskeskkondade kõrval just hoidlad jäänud juba pikki aastaid tähelepanuta.

Praegu hoiustatakse riigile kuuluvates muuseumikogudes 4,3 miljonit museaali, millest ca 96% paikneb hoidlates. Teame, et museaalide hoiutingimused ei vasta rahvusvaheliselt tunnustatud ega meie endi aktsepteeritavatele säilitusnõuetele – oleme olukorras, kus Eesti kultuuripärandi pikaajaline säilimine pole tervikuna tagatud ja on kriitilises seisus. Muuseumid teevad, mis suudavad, kuid olude sunnil ladustavad museaale ikkagi selleks hädapäraselt kohandatud ruumides ja hoonetes, kus ei ole heaks säilimiseks sobiv kliima, ei ole tagatud tuleohutus ning valitseb üleüldine ruumipuudus.

Ajal, mil kriisideks valmistumine on olulisem kui see taasiseseisvunud vabariigi ajal kunagi on olnud, peame erilise hoolikusega vaatama, millises seisus saame Eesti riigi esemelise kultuuripärandi järeltulevatele põlvedele jätta. Ruumist, mis on loodud kriise arvestades, on turvalisem ja lihtsam ka pärandit vajadusel päästa.

2020. a sügisel esitasid Muuseuminõukogu, Eesti Muuseumiühing, ICOM Eesti Rahvuskomitee, Eesti Hoiuraamatukogu ja Muinsuskaitseamet järgmiseks Eesti Kultuurkapitali poolt rahastatavaks objektiks just Eesti muuseumide pärandihoidlad, kuid said eitava vastuse. Riigikogu kultuurikomisjon pidas oluliseks, et muuseumide pärandihoidlate ehitamine sisalduks Kultuuriministeeriumi järgnevate aastate investeeringute kavas ning analüüsitaks läbi kõik võimalused lisaraha kaasamiseks. Eravestluses tunnistasid komisjoni liikmed, et tegemist on kõige olulisema kultuurivaldkonna investeeringuga. Aeg on astuda järgmine samm, sest kultuuripärandi säilitamiseks ei saa aega peatuma panna.

Oleme valmis osutama igakülgset abi, et pärandihoidlad saaksid vajaliku rahastuse ning ootame riigilt otsustavust järgmisteks sammudeks.

10. mai 2022 Tallinn

Allkirjastanud:

Tanel Veeremaa (SA Eesti Vabaõhumuuseum)

Jaanus Rohumaa (SA Eesti Ajaloomuuseum)

Agnes Aljas (ICOM Eesti Rahvuskomitee)

Kertu Saks (Eesti Rahva Muuseum)

Kai Lobjakas (Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum)

Viljar Vissel (SA Virumaa Muuseumid)

Ülo Kalm (Rannarootsi Muuseum)

Arne Tegelmann (Palamuse O.Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum)

Hellar Lill (Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri muuseum)

Kadri Rannala (SA Eesti Tervishoiu Muuseum)

Karen Jagodin (Vabamu – Vabaduse ja Okupatsioonide Muuseum)

Triin Ojari (Eesti Arhitektuurimuuseum)

Sirje Helme (SA Eesti Kunstimuuseum)

Merike Lang (SA Eesti Maaelumuuseumid)

Anneli Siimussaar (SA Eesti Piimandusmuuseum)

Reelika Räim (SA A.H Tammsaare Muuseum Vargamäel)

Jaanika Anderson (Tartu Ülikooli muuseum)

Ivo Paulus (Eesti Tuletõrjemuuseum)

Maria Smorževskihh-Smirnova (SA Narva Muuseum)

Triin Vaaro (Tartu Mänguasjamuuseum)

Mari Niitra (Liivi Muuseum)

Kauri Kiivramees (SA Hiiumaa Muuseumid)

Taavi Koppel (Harjumaa Muuseum)

Anton Pärn (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid)

Aet Maatee (SA Pärnu Muuseum)

Merily Marienhagen (Setomaa Muuseumid)

Ivo Posti (Eesti Maanteemuuseum)

Neeme Punder (Valga Muuseum)

Kerttu Männiste (MTÜ Eesti Muuseumiühing)

Siim Randoja (SA Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseum)

Urmas Dresen (SA Eesti Meremuuseum)

Sirje Karis (Tartu Linnamuuseumid)