Tänapäevastele nõuetele vastavad spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ruumid on praegu olemas vaid Eesti Rahva Muuseumi uues hoones Raadil, Kumu kunstimuuseumis ja Eesti Ajaloomuuseumi uues hoidlas Maarjamäel.

Vabaõhumuuseumi juht Tanel Veeremaa rääkis, et valdav osa muuseume hoiab oma vara hädapärastest tingimustes.

"Me otsime rendipindasid ning aegajalt hoitakse museaale, mida me peame igavesest ajast igavesti säilitama, kuurides. Ka siin, vabaõhumuuseumis, on sama. Meie museaalid on üsna erinevates tingimustes, aga päris paljud on kehvades tingimustes, kus pikaajalist säilimist on raske tagada," selgitas ta.

Näiteks hoitakse vabaõhumuuseumi tekstiilipärandit enam kui 20 aasta vanuses hoidlas, kus puuduvad tänapäevased hoiutingimused. Kuni moodsamad vahendid puuduvad, tõrjutakse vabaõhumuuseumis tekkivat hallitust muuhulgas nõukaaegsete kvartslampidega. 

"Meil on ventilatsioon, aga lisaks ventilatsioonile on niiskuse kogumise aparaadid ning küte on elektriga. Kuna tänavu on olnud suurepärane seeneaasta, on muuseumides ka suurepärane umbsuse ja hallituse aasta olnud," nentis vabaõhumuuseumi peavarahoidja Sille Siidirätsep.

Lõuna-Eesti muuseumivarale pakub ajutist peavarju Eesti Rahva Muuseum, mille käsutuses on 7500 ruutmeetrit hoidlapinda.

"Aitame nii palju kui suudame, aga tuleb meeles pidada, et ERM-i enda kogud on ka hiiglaslikud ja kõik siia ei mahu," nentis Eesti Rahva Muuseumi direktor Kertu Saks.

Kultuuriministeerium on muuseumide murest teadlik, mingeid tähtaegu ja ajutist tegevusplaani aga esialgu pakkuda ei osata.

"Me teeme kõik selleks, et need tegevused praegu minimaalseks ajaks peatada. Meil ei ole mõistlik ette valmistada ja kulutada raha millelegi, milleks pole ressursse lubatud. Me teeme edasi kõik, mis on vaja, aga ei kuluta raha, mida on niigi kultuurivaldkonnas vähe. Teeme nii, et saaksime võimalikult ruttu tegevuse taastada," rääkis kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Märt Volmer.