Muuseumikaardi ehk isikukoodiga seotud digitaalse aastapileti loomise eesmärk on koondada ühe pileti alla kokku Eesti muuseumite näitused ja üritused, et külastus oleks soodsam ja mugavam. Muuseumikaardi projekti vedanud Kert Kask kinnitas, et muuseumid tervitasid ideed rõõmuga.

"Muuseumid olid pikalt soomlaste peale kadedad, sest Soomes on muuseumikaart juba kaheksa aastat olnud ning Eestis mitte. Muuseumidel on väga hea meel, et ka nende juurde saab nüüd tulla aina tihedamini ja paindlikumalt," sõnas Kask.

Muuseumikaardiga on praeguseks liitunud kokku 116 muuseumit üle Eesti. Kask usub, et liitujaid tuleb aja jooksul juurde. "Kui Soome alustas kaheksa aastat tagasi, oli neil umbes 200 muuseumit, nüüd on neid üle 350," ütles Kask.

Kase sõnul on muuseumikaart rahaliselt kasulik nii külastajale kui ka muuseumidele. "Muuseumikaart jaotab suurema osa teenitud tulust tagasi muuseumidele," lausus projektijuht, lisades, et mida suurem ja kallim on muuseum, seda suurema osa teenitud tulust saab ta tagasi. "Igati õiglane süsteem, oleme selle muuseumidega läbi rääkinud. Ma usun, et ükski muusuem ei kaota sellest."

"Muuseumikaardi teemadel rääkisin ma Eesti Ajaloomuuseumi direktorina juba seitse aastat tagasi," tunnistas Eesti Vabariigi presidendi abikaasa ja museoloog Sirje Karis, et muuseumikaardi loomise ajalugu on olnud pikk.

Karis arvas, et uus kaart toob kindlasti rohkem inimesi muuseumidesse. "Nagu me teame, siis muuseumid ei ole väga odavad – kõik ei jõua osta iga päev uusi pileteid."