Etümoloogiasõnaraamatust selgus, et ka selle sõna eesti keelde tulek pole päris selge. On oletatud, et see on tuletis tegusõna nohisema tüvest. Ja sõna nohisema on häälikuliselt ajendatud tüvi läänemeresoome keeltest.

Samas on arvatud ka, et nohu võib olla laen germaani keeltest, sest ühe alggermaani sõna (*snuza-) vaste rootsi keeles (snor) tähendab tatti. Või siis on algeks üks teine alggermaani sõna (*χnuzan-), mille vanaislandi vaste (hnøri) tähendab aevastust, nuuskamist, ja samuti tatti.

Nohuga kaasneb sageli ka köha. See ei ole aga sama kindel kui sõna köha teke eesti keelde. Köha on nimelt tuletis tegusõnast köhima, mis on häälikuliselt ajendatud tüvi läänemeresoome keeltest.

Ja kui korraga vaevavad nii nohu kui ka köha, siis saab selle kohta lühidalt öelda: nöha. See sõna pakuti välja 2014. aasta sõnavõistlusel. Keelekorpuse järgi pole nöha seni kuigi laialdaselt levinud. Küllap sellepärast, et keeles polnud vastavat lünka, mida täita. Ilmselt oleme nohu ja köhaga – või siis külmetusega – juba harjunud.

Kokkuvõttes: hoidugem nohu tohuvabohust ka soojade ilmadega!