Lapsega Tartu mänguasjamuuseumisse näitust vaatama minnes nägi Tiiu eksponaatide seas üllatuslikult ka enda lapsepõlvesõpra.

"See oli minu jaoks üllatus, nagu taaskohtumine oleks. See oleks nagu minu oma – see pruun karu. Mul ei olnud küll rinnamärki, aga samasugune mõmmik oli mul küll lapsena vanaema juures. Mängisin temaga kodu ja siis panin talle öösärgi selga ja lotsutasin teda õues veel ja vedasin teda igale poole, nii palju kui ma mäletan oma lapsepõlvest," rääkis Tiiu.

Näitus on pühendatud kaisukaru 120. sünnipäevale. Nimelt, kui 19. sajandi lõpul toodeti veel päris metsakarudele sarnanevaid mänguasju, siis meile tuttavlikuma välimusega kaisukaru sündis Steiffide pereettevõtes Saksamaal.

"Seal oli selline nutikas mees nagu Richard. Tema oli oma noorpõlves hästi palju karusid joonistanud loomaaias ja tema joonistuste põhjal töötas välja kaisukaru, seda tüüpi kaisukaru nagu me tänapäeval tunneme," selgitas Tartu mänguasjamuuseumi arendusjuht Marge Pärnits.

Näitus tutvustab ka erinevaid karuliike ning elusuuruses pruunkaru juures saab õppida, mida looma kohates teha ja mitte teha.

Näitust külastanud Kaspar rääkis, et ka temal on kodus suur kaisukaru. "Väga suur, ma magan temaga. Teisi loomi on ka," sõnas ta.

"Minu jaoks on see huvitav, sest olen ise ka veel natukene lapsemeelne. Mul on endal ka mängukarusid, erinevaid kollektsioone. On Kinder Surprise'ide kollektsioon, on klounide kollektsioon. Kui lapsemeelsus ära kaotada, siis oled ju vanainimene," ütles Tiina.

Nii ongi Richard Steiffi välja mõeldud metsakarust üsnagi erinev kaisukaru ka 120 aastat hiljem olulisel kohal paljudes kodudes.

"Eks see võlu on ikkagi selles, et ta on pehme, ta on nunnu ja tõepoolest on ka selline mänguasi, kellel saab tekkida iseloom. Kui ma ka siin võtan kaisukaru välja, siis piisab sellest, kui ta natuke pead keerab, tal on juba mingisugune iseloom. Karudes kuidagi on olemas see mängutahe," rääkis Pärnits.