Kellerteatri juht Vahur Keller: igasugune teater võiks põnev olla
Möödunud pühapäeval esietendus Kellerteatris algupärane psühhotriller "Skiso". Vikerraadio hommikuprogrammis rääkis põnevusteatri juht Vahur Keller, et pole vahet, kas tegemist on draamat või põnevikku viljeleva teatriga, saalis võiks vaatajal alati huvitav olla.
Enne Kellerteatri asutamist töötas Keller 15 aastat riigiteatrites. "See vabadus, mis tuli oma teatri tegemisega – muidugi ka see meeletu töömaht – seda ei vahetaks mitte millegi vastu," nentis Keller. "See, mismoodi saad ise planeerida, ise teed ja vastutad. Kui midagi läheb viltu, oled ise süüdi. Kui midagi läheb hästi, on see meie tehtud."
Keller sõnas, et erateatri tegemine Eestis on võimalik higi, vere ja pisarate hinna ning väga suure õnnega. "Õnne peab olema, mul on lihtsalt väga palju vedanud," tõdes ta, ning lisas, et vedamine sai alguse Uue tänava lõpus asuva soovitud saaliga saamisega.
"Kui ma otsustasin teatrit tegema hakata, tuli meelde, et ma olen kunagi üht sellist saali näinud. Võtsin ühendust meremuuseumiga, kellele see saal kuulub. Sama hetkel, mil ma neile kirjutasin, peeti koosolekut selle üle, mida selle saaliga teha," meenutas ta.
Põnevusteatri tegemiseni jõudis Keller pärast Nukuteatrist lahkumist, kui ta asus õppima ettevõtluskooli Mainor. "Seal oli nii nagu ettevõtluses asi on – sul ei ole mõtet teha asja nii nagu teised teevad. Tuli leida see enda oma," rääkis ta.
Seejärel võttis Keller vaatluse alla Eesti teatrimaastiku, ning leidis, et pilt erinevates teatrites on suhteliselt sarnane. "Mõtlesin, mis see nišš võiks olla: mis asi see on, mida ma siis teen?"
Ühel hetkel mõistis Keller, et kõige ägedamad tööd, mida ta oma kunstnikust abikaasa Britt Urbla Kelleriga teinud on, on põnevikužanrist. "See kuidagi ühendas ära ja ei ole olemas põnevusteatrit," kirjeldas teatrijuht.
Lavastamiseks sobiva materjali puudumise üle Keller kurta ei saa. "Materjale on peasahtlites väga palju, rohkem kui teha jõuab. Pluss nüüd on hakanud teised lavastajad väga põnevaid materjale ise välja pakkuma. Ma hetkel küll seda puudust ei näe," märkis ta.
"Eks see on nagu igasuguse teatriga – ei ole vahet, kas žanr on komöödia, põnevik või tragöödia, kõik peavad olema kaasakiskuvad ja hästi tehtud. Samamoodi kui sa vaatad draamat ja sul on saalis igav, siis sul on igav. Siis see ei ole hea tükk. Igasugune teater võiks põnev olla."
Toimetaja: Karmen Rebane, saatejuhid Kirke Ert ja Taavi Libe
Allikas: "Vikerhommik"