Maiste sõnul on Von Krahl Eestis kaasaegse teatri looja. "30 aastat tagasi ajas Eesti teater 19. sajandi asja. Kindlasti olid mõningad ilmingud, mida Tiit Hennoste kutsus kirjanduses hüpeteks modernismi poole ka enne Von Krahli teatri sündi, aga tegelikult selle kaasajastajamise kõige suurem läbiviija oli Von Krahli teater," märkis ta.

Kriitik selgitas, et kolm Eest teatri omaaegset kaasajastajat olid Mati Unt ning teatrid NO99 ja Von Krahl. Undi eripäraks oli see, et ta jäi ikkagi tekstikeskseks ning NO99 tuli 15 aastat pärast Von Krahli teatrit. Teatrimaastiku kaasajastamine seisis Maiste sõnul kahes asjas: postmodernismis ja postdramaatilisuses.

Maiste tõdes, et Von Krahli kolm kümnendit saab jagada viite etappi. Esimene etapp oli kriitiku sõnul segaduste aeg. "Sellel ajal tehti ära kolm olemuslikku joont, mis siiamaani Von Krahli teatri juures on. Need on postdramaatilised lavavõtted, mütoloogiaga tegelemine ning väikesed otsingud ja suurvormid," selgitas ta.

Teine etapp algas püsitrupi, kuhu kuulusid Enar Tarmo, Erki Laur, Tiina Tauraite, Juhan Ulfsak, Taavi Eelmaa, Mari Abel, Riina Maidre ja Liina Vahtrik, tekkimisega. "Loomulikult tuli väga palju huvitavaid teemasid sisse, aga tegelikult nad muutsid teatrinäitleja hoiakut," sõnas Maiste.

Lisaks hakkas teater teise etapi ajal tegelema teemadega, mis küll olid olemas kujutavas kunstis, kuid mitte teatrielus. Näiteks võeti luubi alla feminism, kliima, homoseksuaalsus ja sotsiaalne võrdsus.

"Teater hakkas ainiti tegelema isikliku hoiaku teemadega, mis tegijatele endale korda läksid. See erines repertuaariteatrist väga, sest repertuaariteatris võeti kuskilt mingi näitemäng ning lavastaja luges ja mõtles, kuidas see võiks publikut paeluda," kirjeldas Maiste. "Aga nemad ajasid asja, mida nad igas mõttes kirega tegid."

Teatri kolmas etapp on seotud Viljandi kultuuriakadeemia kursusega, keda koolis Von Krahli tarbeks välja õpetati. "Peeter Jalakas läks Viljandisse – nagu Alvar Loog eelmise aasta "Teatrielus" kirjutas – avangardiste kasvuhoonesse koolitama," kirjeldas Maiste ning tõdes, et avangardistide kasvatamine siiski edukaks ei osutunud.

"Kõik need Von Krahli lennu toonased tudengid ei ole valdavalt Krahli ja avangardteatri juurde jäänud. Nad isegi pihtisid, et ega nad ei ole suurt Von Krahlist ja avangardteatrist ei teadnud. See ei olnud nende jaoks teadlik valik," rääkis ta.

Von Krahli neljas etapp seostub Maistele Mart Kolditsaga. "Väga palju olulisi Eesti teatri algeid on sellest etapist," tõdes Maiste ning tõi välja, et sellest perioodist on lavastajana välja kasvanud näiteks Kertu Moppel. Samuti lavastas toona suure osa lavastusi Priit Võigemast ja oma panuse teatrisse andis Renate Keerd.

Viimane etapp on Lauri Lagle aegne Von Krahl. "See ei olnud kellegi jaoks uudis, et Lauri Lagle on kõrgvormis lavastaja, Peeter Jalakal on alati olnud väga hea intuitsioon leida teatri juurde inimesed, kes on vormis ja oskavad avada uudset ja huvitavat joont," märkis kriitik, tuues välja, et Lagle tugevus avaldus Von Krahlis parimal võimalikul moel.

Maiste sõnul on Von Krahli teater tänasel päeval kõrgvormis. "Von Krahlil on ka mõõnu olnud, 30 aastat kõrgvormis olla on kellele iganes raske, aga kui see teater nüüd lõpetab – kas üleüldse või ainult siin majas –, lõpetab ta küll tipus olles."

Kultuurisaade "OP" on ETV eetris neljapäeval kell 20.