Merilai on nomineeritud artikliga "Kaplinski joon ja Rummo sädemed. Struktuurivõrdlus." (Methis. Studia Humaniora Estonica, 2022, nr 29). Artikkel põhineb kahel suure konverentsi ettekandel – "Jaan Kaplinski 80" ja "Paul-Eerik Rummo 80".

"Jaan Kaplinski puhul ma oma arvates süvastruktuuri tungides seal üht-teist poeetikateoreetilist leiutasin ja huvitaval kombel see sama mõte arenes pärast Paul-Eerik Rummo puhul edasi ja ma sain Rummo juurest veel uutele andmetele ligi, mida ma enne Kaplinskita ei oleks saavutanudki."

Merilai tunnistas, et teda kui kirjandusteadlast on alati huvitanud, et see ei oleks liturgiline eriala, et iga kõne, artikkel, mis sa teed, see peab midagi uut ütlema või millegi poolest rikastama inimkonna teadmist luule, kirjanduse ja keele kohta.

Ta ütles, et sukeldub luules hea meelega süvastruktuuride tasemele.

"Mul tekib mingisugune strukturalistlik röntgen. Ma püüan strukturalistlikul tasemel kirjeldada-iseloomustad seda, kuidas luule põhimõtteliselt toimib. On temaatiline väli, mis on sisustatud erinevate mõistete ja sõnadega ja kui sa sealt väljast läbi jalutad või süntaksisse, loosse või süžeesse viid, siis vastavalt teemale korjab see lugu endale külge sarnast sõnavara."

Merilai tunnistas, et selline süvastruktuuritasemel sukeldumine pakub talle suurt lõbu. "Kui palju sellel lugejaid, huvilisi ja arusaajaid on – seda ei tea, võib-olla isegi mitte väga palju – aga see sõnavara või mõistestik, mis koondub, kallerdub narratiivi ümber, seda on seal tavapärasest rohkem kui tavalistel luuletajatel," kirjeldas ta.

"Nad on mõlemad 60ndatele aastatele tüüpilised kataloogipõhised luuletajad. Kataloogilisus on suurenenud. Ühtset sõnavara ja mõistestikku on rohkem kui tavapärases luuletuses. /–-/ Seda oli huvitav jälgida."