Kivirähk lausus, et kuigi Smuul oli noorena kommunistlik noor, on igal kirjanikul ebaõnnestunud ja keskpäraseid teoseid ning Smuuli puhul võib kommunismi ülistavad read nende ebaõnnestunud teoste hulka arvata.

"Väga palju on kirjanikke, kellel ongi ainult ebaõnnestunud ja keskpärased teosed. Ja siis on mõned ükskikud kirjanikud, kellel on ka väga säravaid teoseid. Smuul kuulub kindlasti nende Eesti kirjanike hulka, kes on ürgandekas ja kelle teoseid me loeme ja teame siiamaani," rääkis ta.

Kivirähk sõnas, et see kui kirjanik on 50 aastat surnud, aga me siiamaani teame teda ja tema loomingut, on küllaltki haruldane nähtus. "Enamus kirjanikega nii hästi ei lähe," märkis ta ning lisas, et juhul kui Smuulil tänasel päeval ühtegi ausammast ei oleks, tasuks see just püsti panna.

Kivirähk selgitas, et väidet, nagu oleks Smuul 1949. aastal inimeste küüditamisele kaasa aidanud, on tänasel päeval raske kindlaks teha.

"Tegelikult on meil täna siin diivani peal õudselt keeruline anda mingit hinnangut sellele, mida inimesed 1949. aastal, kus olukord Eestis oli ikka väga hull, tegid. Me ei tea, mida me oleks teinud, ja me ei tea, mis valikud ja võimalused seal olid. Mõttetu on sellega üldse opereerida," lausus ta.

"Kõik need mälestused, mis on Smuulist hilisemast ajast, 50ndate lõpust ja 60ndatest, need on hästi positiivsed ja temast jääb hästi toreda mehe mulje," märkis kirjanik.

Kivirähk usub, et Smuuli bareljeef siiski kirjanike maja seinalt ära ei kao. "Keda see segab? Smuul on kindlasti üks nendest top kümne kirjanikest Eestis, minu jaoks küll."

"Smuul oli muhe ja rahumeelne mees, oleme ka muhedad ja rahumeelsed, ärme ole kurjad, hambad ristis, kulm kortsus ega ürita abstraktset õigust taga nõuda. Elame ja laseme teistel elada ning naudime seda, et meil olnud selline andekas kirjanik nagu Juhan Smuul," lausus ta lõpetuseks.