"Väga keeruline on ausalt öeldes selle kohta seisukohta võtta. Vabandusi saab alati tuua, et ajad olid sellised, kuigi oli ka inimesi, kes vaatamata aegadele käitusid ja tegid oma asju teistmoodi. Aga nii ta oli," märkis Oja saates "Vikerhommik".

"Ega mind isiklikult see bareljeef ei häiri. Paljudele on ta isegi märkamatuks jäänud, aga ta on kena. Kui nii võib sellise kunstitaiese kohta öelda. Ta ei ole silma riivav. Aga nüüd on muidugi selline väga huvitav olukord, et Kross [Jaan Krossi skulptuur Kirjanike maja juures – toim] ühel pool ja Smuul teisel."

Oja kehastab suvel Kiidjärvel lavastuses "Ada. Rääkimata lugu" ühe tegelasena ka Juhan Smuuli. Rääkides sellest, kas ta viimaste nädalate poleemika valguses ka oma rolli nüüd ümber mõtestab, tõdes Oja, et vaevalt.

"Me mängime seal teatud aega. /---/ Siis oli kõik möödas, oli juba sulaaeg või Brežnevi aeg. Ajad olid tunduvalt muutunud. Võib öelda, et inimene sattus küüditama või sellesse seltskonda – sama Debora Vaarandi ka – aga ta otseselt ei ole seotud," märkis Oja.

"Aga kui ma panen ennast näiteks küüditatu olukorda, siis mul on kama kaks. Ma näen neid inimesi, kes sinna tulevad. Olgu üks venelane – ohvitser või keegi –, siis keegi külast ja kaks tüüpi veel, kelle ära tunnen – Juhan Smuul või Debora Vaarandi. Kas ta kirjutab üles, kas ta on püssiga või ilma ... aga ta on minu toas ja käsib ning on tunnistaja, et mind saadetakse kodunt ära."

Ta tunnistas, et olukord ongi selle teema puhul keeruline. "Nii palju kui olen lugenud erinevaid vaateid, siis tundub, et mõlemad – nii Juhan Smuul kui ka Debora Vaarandi – kandsid terve elu mingisugust pinget hinges. Et kahetsusemoment võis olla, aga sa ei näe inimese sisse. Aga et praegu totaalselt hakata ümber tegema ..."

Oja usub, et loomingut ja autorit võiks siiski vaadata eraldi. "Näide on ka see, et Hitleri lemmik oli Wagner ja Lähis-Idas juudikandis seal ei tahetud üldse seda mingi aeg mängida. /---/ Aga kui on ikkagi korda saadetud mingi täiesti kole tegu, siis see blokeerib ikka mul ära küll. Ma ei taha. See on nii subjektiivne, ja ma saan aru, et tihtipeale see võib-olla ei ole ka õige."