"Ma arvan, et Väino Aren oli see mees, kes kõige kauem on Estoniaga olnud seotud," meenutas Arne Mikk ja lisas, et Aren oli ka unikaalne mees, kuna tal polnud sellist balletiharidust nagu tema noorematel kolleegidel. "Ta oli sportlik poiss, aga ta suutis kiiresti omandada ning ta polnud klassikaline printsitantsija, aga talle sobisid sellised jõulised karakterid, nagu ka näiteks "Kalevipoeg"," ütles ta ja kinnitas, et Väino Aren oli üks mehine mees Estonia balletis.

"Kui see tantsukarjäär hakkas lõpule jõudma, siis on hämmastav, et ta suutis nii Sulev Nõmmiku kui ka teistega teha kaasa kõigis opereti- ja estraadikavades ja lõpuks see Krissu oligi see finiš, millega ta jääb tänapäeva inimestele kõige rohkem meelde," mainis Mikk ja lisas, et kolleegid meenutavad teda väga ausa, sõbraliku ja kollegiaalsena.

Seda Arne Mikk ei julge väita, et Väino Areni pärandit Estonias mäletatakse liiga vähe. "Eks elu on selline, et sa teed ühe oma perioodi ära, aga siis tulid juba balleti peale sellised mehed nagu Ago-Endrik Kerge ja Jüri Lass, kes olid klassikalise kooliga tantsijad ja nad hakkasid omamoodi teistlaadi ballettides kaasa tegema ning jäid juba siis rohkem silma," sõnas ta ja lisas, et see on elu paratamatu käik, et igaühe kulminatsioon saab ühel hetkel täis ja tulevad teised, kes viivad seda edasi.

"Me oleme temaga koos ringi sõitnud ja ka Estonia teatri üritustel koos olnud, ta oli üks väga selge sõnaga, mitte lobiseja inimene, vaid väga usaldusväärne ja ustav mees," rõhutas ta ja lisas, et seetõttu on tema mälestus ka suurem, kui ainult Krissu piltide pealt paistab. "Meil on sügav tänukummardus vaja talle teha."