Kirjanduslinna resident Olena Huseinovas kommenteeris, et niikaua, kuni Venemaa paneb Ukrainas toime sõjakuritegusid, ei ole aktsepteeritav arutada
vene kultuuriga seotud küsimusi. "Kuniks viimane Vene sõdur ei ole minu riigist lahkunud, on ainus võimalik rahvusvaheline aruteluteema see, kuidas peatada Venemaa sõjakuriteod."

Festivali venekeelse programmi koordinaator Olga Einasto sõnul on mõlemad algselt festivali programmi kaasatud kirjanikud Venemaaga väga vähe seotud. Rimma Markova on sündinud Peterburis, kuid on nüüdseks elanud üle 20 aasta Rootsis. Linor Goralik on sündinud aga Ukrainas, kust ta hiljem Iisraeli kolis. Kuigi vahepeal kolis ta ka Moskvasse, siis pärast Krimmi annekteerimist 2014. aastal kolis ta taas Iisraeli. Väliskülaliste vastuseisu tõttu otsustas Prima Vista korraldusmeeskond Linor Goraliku esinemised aga festivali kavast eemaldada.

"Nad kirjutavad ise väga sügavaid tekste sõjast, protestivad sõja vastu," selgitas Einasto. Tema sõnul seisab Linor Goralik selle eest, et vene sõjavastaste protestijate häält oleks kuuldav.

Prima Vista juhatuse esinaine Krista Aru lausus, et nad tegutsevad tõepoolest vaid üllastel eesmärkidel.

"Me jälgisime ju väga tähelepanelikult ja mitte ainult seda, et nad ei oleks Venemaaga seotud, vaid, et nad oleksid tõesti praeguse sõja, putinismi, kogu tänase Venemaa vastased. Ja et ei oleks kedagi, kes oleks ka Vene kodakondsusega," kinnitas Prima Vista juhatuse esinaine Krista Aru.