Tiit Hennoste "Kuldsete lehtede peal. "Loomingu" kirjanduslugu" (Kultuurileht) 

Kirjandusajakiri "Looming" tähistas 27. aprillil 100. sünnipäeva. Sada aastat! Kuidas tagasi vaadata ja kokku võtta saja aastaga toimunut? Tiit Hennoste on oma kogumikus toimunu asetanud maailmapilti – mis toimub ühel kümnendil maailma kirjanduses, mis Eestis. Mis ajal sammuti ülejäänud maailmaga ühte sammu, mil jäädi maha. Millal osutus probleemiks noorte autorite puudumine, mil avaldati palju luulet, mil proosat. Välja joonistuvad mustrid, esile kerkivad nimed, kes on end nüüdseks tugevalt eesti kirjanduslukku kirjutanud. Seda kõike on tohutult põnev jälgida.

Hennoste kogumik ei ole kindlasti vaid ajakirja "Looming" lugu. See on kultuurilugu, mida räägitakse ajakirja fookusesse võttes. Ühe või teise peatoimetaja aeg annab ühtlasi aimu ühiskonnas toimuvast – kui Udo Uibo toob välja, et rahapuuduses tõmmati ajakirja mahtu kokku, siis Mihkel Mutt nendib, et tundis end kui vanajumala selja taga, kus juhtkonna poolset nöökimist tunda ei olnud. Honorarifondi kitsikusest samas ei pääsenud kumbki oma ametiajal.

Merlin Sheldrake "Läbipõimunud elu. Kuidas seened loovad meie maailma, muudavad meie teadvust ja kujundavad meie tulevikku" (TLÜ Kirjastus)
Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis 

11.-13. mail toimub kolmandat korda rahvusvaheline kunsti-, teadus- ja keskkonnakonverents "Biotoopia". Selle aasta teema on varivõrgustikud ning korraldajad lubavad, et neid hakkavad rahvusvahelised teadlased ja kunstnikud koos kohalike ekspertidega Tallinna Botaanikaaias harutama. Üks sel aastal kutsutud külalistest on ka Merlin Sheldrake, kelle raamat "Läbipõimunud elu" möödunud aastal ka eesti keeles ilmus.

Sheldrake'i raamatut on huvitav lugeda kõigil, kes lehehunnikus püherdades mõtlevad kuidas küll sellest saab ühel päeval muld, kui kõigil, kes seda ohutust kaugusest teha tahavad. Kui palju on erinevaid võrgustikke, mille olemasolule me igapäevaselt ei mõtle, kuid kes elu käimas hoiavad? Kes on külmaseened, kes on ühed kõige suuremad organismid maailmas? Kuidas on ümberkaudse taimestikuga ühendatud Voyria lill, kes ise on kaotanud võime moodustada keerulisi juuresüsteeme? Eelpool välja toodud Hennoste raamatu lõpus ütleb Indrek Mesikepp audiitori kohta professionaalne laps, kes küsib iga asja kohta "miks?". See väljend mulle tohutult meeldib, aga tahaksin selle kasutusele võtta hoopis uudishimuliku inimese kohta, kes kunagi ei väsi küsimast "miks?" või "kuidas?". Sheldrake'i mahukas uurimus annab meile nii mõnegi vastuse, aga jätab ka maha rea seeneniidistikke, mida mööda oma avastusretki jätkata.

PS! Olgu lisatud ka filmisoovitus "Fantastic Fungi" (2019), mis võtab fookusesse seente võimekuse ravida, hoida ja kaasa lüüa planeedi Maa elu toimimisel. Filmist on muuhulgas eredalt meelde jäänud mükoloog Paul Stamets, kelle kohta ka Sheldrake oma raamatus ütleb: "Olen sageli mõelnud, kas ta pole mitte saanud nakkuse seenest, kes täidab ta mükoloogilise innukusega – ja vaigistamatu tungiga veenda inimesi, et seened on väga huvitatud partnerlussuhetest meiega uutel ja omapärastel viisidel."