Tallinna Linnateatris esietendub suvel kaks lavastust: "Sünnipäevapidu" ja "Seitsmemagajapäev". Kui esimeses näeb teatripublik Argo Aadlit, siis teises astub lavale Andero Ermel. Lisaks teevad nad kaasa Teeristi villa teatrigaraažis esietenduvas tükis "Vale".

Kui oleks väga tormiline hooaeg olnud, ega siis ei kipuks suvel nii väga. Aga kui on huvitav pakkumine, huvitav materjal, huvitav näitlejate koosseis, siis see ärgitab ikka suvel ka teatrit tegema," sõnas ta.

Näitlejad tõdesid, et see, kui kõik etendused on juba enne esietendust välja müüdud, tekitab neid kahetisi tundeid. "Mõnes mõttes muudab see mind õnnelikuks – meil on ikka veel olemas selline imerahvas nagu eestlased, kes tahavad teatrisse tulla. See on minu meelest imeline," rõõmustas Ermel.

Teisest küljest tekitab see paratamatult ka lisapinget. "Kui me teeme alles proove, pole meil seda tulemust koitmas ja me ise ka võib-olla ei tea, kuidas päriselt välja kukub, siis see vastutuse koorem tuleb ka ikkagi sinna juurde," nentis ta.

"Eks see on selline kummaline paradoks, jah," nõustus Aadli, kes võrdles olukorda kotis oleva põrsa müümisega. "Aga eks see võti on ka selles, et liiga palju ei tohi sellele keskenduda," märkis ta. "See on väga meeldiv ja väga tore, et inimesed armastavad teatris käia."

"Nagu kinnisvaraski – kopp pole maassegi löödud, kui kõik on juba ära ostetud," naljatles Ermel.

See, kui publik tuleb näitlejat teatrisse varem tehtud rollide põhjal vaatama, on Ermeli sõnul positiivne ja tore. "See justkui annab sulle selle mandaadi lavale uuesti minna," märkis ta ning täpsustas, et ise ta sellele, et keegi tuleb teda ühe või teise tehtud asja pärast vaatama, ei mõtle.

"Ja muidugi ei mõtle ma ka kunagi sellele, et kui ma pean negatiivset tegelast mängima, et see võib mind antikangelaseks muuta ja inimesed hakkavad mind või mu järgmist rolli kõõrdi vaatama," lisas ta.

"Kindlasti kõik, mida sa teed, mõjutab mingit pidi," nõustus Aadli. "Aga rollid on rollid ja sina püüad ikkagi elus edasi minna."

Ermel tõdes, et kindlasti mõjutavad varem tehtud tööd seda, kui palju inimesed näitlejaid ära tunnevad. Samuti tuntakse lavajõude rohkem ära ajal, mil on mõni suurem projekt – näiteks teletöö – käsil. "Aga õnneks on eestlased sellised üsna delikaatsed ja privaatsust hindavad inimesed, et naljalt keegi sind sellepärast tüütama ei tule," nentis ta.

Aadli lisas, et isegi kui talle tänaval juurde tullakse, on kohtumised olnud positiivsed ja midagi otseselt halvasti talle öeldud pole. "Sellest ei ole ju midagi, kui inimene tuleb poes ligi ja tänab kasvõi mõne rolli eest. Tegelikult on see väga-väga tore ja üllatav, et inimesed tulevad."