Tanel Saar möönis Vikerraadio saates "Kajalood", et tahtis oma uues lavastuses näidata ummikusse jõudnud katkisi inimesi, kes kabarees õhtut veetes kohtuvad. Algselt oli ta lavastusse mõelnud kolme tegelase sisemonoloogi, ent loobus neist proovide käigus ja lasi lugusid jutustada puhtalt füüsilise liikumise abil. Lavastaja hinnangul lubab see lavaloo mõistmisel suuremat varieeruvust ja mitmetähenduslikkust, samas klapib paremini Eduard Wiiralti graafiliste lehtede "Kabaree" ja Põrgu" mõttega, millest lavastus algtõuke sai.

"Iseäranis "Kabarees" on liikumine väga sees, ta on tihedalt täis joonistatud, elemente on väga palju, kõigil üks nimetaja ja seda lavastust tehes oligi eesmärk ühte kujundisse mitte kinni jääda, vaid tuua lavale kõik emotsioonid, mis neis kahes Wiiralti gravüüris on," põhjendas Tanel Saar, miks saab lavastuses ilma sõnata hakkama.

Oluline roll on Madis Muuli muusikal, mida helilooja igal etendusel live'is eri pillidel ikka uuesti ja uuesti esitab. "See polegi kogu aeg muusika, vaid helimaastik, mis võib viia Wiiralti-aegsesse Pariisi kabareesse, aga on ka aegade ja ruumiülene," sõnas Saar.

Füüsiline teater kui südameasi

"Füüsiline teater on minu lemmik juba pikka aega," tunnistas Saar ja jätkas, et nende näitejuhtide kursus oli toonases Tallinna Pedagoogikaülikoolis viimane, edasi tulid raadiorežii ja telerežii, mis hiljem läksid üle BFM-iks.

"Ülikoolis käis üks Šveitsi lavastaja Markus Zohner tegemas impro-workshop'i. See meeldis mulle väga, oli maailma muutev," meenutas ta ja tõi ka välja inspireerivaid etendusi välismaal. Saare eestvedamisel jõudis Markus Zohner hiljem VAT Teatrisse lavastama "Kalevipoega" ja isegi Moliere'i "Misantroopi".

"See kõik oli Zohneri poolt minu jaoks nagu akna avamine, mismoodi võib teatrit teha – ei ole teksti, ei ole seest väljapoole, vaid väljast sissepoole töötamine. Zohnerile kuulub lause, mis mulle meeldib: mõnikord teab keha rohkem kui mõistus. See võib olla raske, aga kui julgeda oma keha usaldada, võib tulemus olla huvitav ja ilus," kirjeldas Saar.

Mõni aasta tagasi omandas Saar Jüri Naela kursustel füüsilise teatri magistrikraadi ning sai üle maailma kokku sõitnud meistritelt jõudu ja innustust uuteks lavastusteks. Füüsilist teatrit, kus keha räägib lugu, mida vaatajal on võimalik mõista nagu tekstigi lugedes, peab Saar oma südameasjaks.

Peeglisse vaatamise hetk

"Kabaree. Põrgu" räägib loo üksindusest, pidudelt läheduse otsimisest, kabareelikest naudingutest, elupõletamisest, langemisest. Etenduses on kaklust, vägivalda, erootikat. Lavastaja sõnul näeb vaataja seda viisil, mis ei tohiks tekitada vastikustunnet.

"Tõesti, see lavastus erineb harjumuspärasest teatrist, alates sõnatusest, füüsilisusest ja lõpetades äärmiselt intensiivse tempoga. Samas pole meie eesmärk moraali lugeda või näpuga näidata," kinnitas Saar. "Mõte on pigem seal, et selline see elu on, sellised me inimestena oleme – niisugune peeglisse vaatamise hetk. Mida me etenduse-peeglist vaadates näeme, mida kaasa võtame, on iga inimese oma valik."

Saarelgi on lava kõrval roll, ta on kui vaatleja, kes ei anna hinnanguid, lihtsalt näitab seda, mida kõrvalt näeb.

"Lavastuse finaalis hõngub maailmalõpu-meeleolusid, tuleb öö, tuleb masendus, tuleb pohmell, aga ööle järgneb päev," uskus lavastaja. "Ja sul on võimalus kõike otsast peale alustada. Kuidas sa seda uut päeva elad, kas eelmist mäletades või mälutuna kõike korrates, on valiku küsimus."

Taustajõud

Lavastajana küsib Saar proovide ajal tihti oma trupi ja näitlejate arvamust. Mõnikord võib see Saare sõnul näitlejad segadusse ajada: kas lavastaja ei olegi kindel või mis toimub?

Kõige ausama tagasiside saab Saar oma abikaasalt. "Kui olen omadega ummikus ja olen kodus oma ideid ja stseene kirjeldanud, siis räägib mu naine mulle mu oma mõtted jälle selgeks ja ma saan sealt uue jõu."  

VAT Teatri juht Aare Toikka on teine, kellega Saar igast oma lavastusest räägib. Alati ei jõuta ühise mõistmiseni, aga sageli saab sellistest vestlustest tagasisidet, mis lavastajat väga palju aitab.

"Omad mõtted on olemas, lihtsalt on kõrvalt kinnitust vaja," sõnastas ta. "Mõnikord tahangi vaielda, teisi kuulata, kuigi otsused teen jõuliselt ise," on lavastaja resümee.

Kaja Kärneri intervjuusari "Kajalood" on eetris laupäeviti kell 12.05.