Tanel Toom siirdus peale Balti Filmi ja Meedia kooli lõpetamist õppima Londoni mainekasse Riiklikku Filmi ja Televisiooni kooli. Kui tänapäeval pole taseme vahe enam nii suur, siis tol ajal oli Toomi sõnul üleminek nagu öö ja päev. "Filmitegemine oli vabatahtlik-sunniviisiline. Koolil ei olnud mingisuguseid võimalusi sulle pakkuda, ei olnud õppejõude ega mingisugust struktuuri. See oli väga noor kool veel," kirjeldas ta tollast filmikooli Tallinnas.

Toom leidis, et kooli nimi üksi mingeid uksi automaatselt ei ava. "Kindlasti on see rohkem inimese enda teha – sinu tehtud töö ja see, kuidas sa inimestega suhtled. Kui sinu tööd pole kuidagi moodi teistest paremad, siis pole ka mingit tolku, mis kooli sa lõpetanud oled," arvas ta.

Toomi sõnul on lai silmaring režissööri ja stsenartisti jaoks väga oluline. "Ma tunnen enda puhul kogu aeg, et see võiks olla laiem. Ei olegi võimalik kõige kohta kõike teada. Kui sa stsenaristi või režissöörina mingisse teemasse sukeldud, siis on see võimalus, et sa lähed raamatukokku või internetti – hakkad uurima selle kohta," rääkis Toom

"Tõe ja õiguse" puhul pidi Toom näiteks endale selgeks tegema kogu 1870. aastate eluolu põllutöödest kuni selleni välja, mida kirikus lauldi. "Ma väga naudin hetki, kui ma hakkan kirjutama või tegelen mingisuguse looga, mis on teistsuguses maailmas, kus ma muidu elan," avaldas Toom.

Toomi sõnul on tema jaoks väga oluline end loomaailmaga võimalikult palju kurssi viia ja saada erinevad detailid võimalikult täpseks, kuid nentis, et lõpuks on ikka lugu kõige tähtsam. "Kui mõni detail töötab stseenile või loo dramaturgiale vastu, siis ma pigem muudan või ei kasuta seda," ütles ta.

Režissööri töö nõuab väga paljude inimeste juhatamist ja suunamist. Toomi sõnul üritatakse seda ka filmikoolis õpetada, kuid tõsiasi on, et kooliprojektide puhul on meeskonnad kordades väiksemad. "Režissööri töö on pikk list asju, kuid nende asjade teadmine ei tee sinust režissööri. See tuleb ainult platsikogemusega, seda ei saa muud moodi väga simuleerida," märkis Toom.

"Tõe ja õiguse" stsenaariumi peale kulus Toomil 3-4 aastat ning võtted toimusid kahe aasta jooksul, mille jooksul Toom endiselt stseene viimistles ja muutis. Režissööri sõnul ei andnud Tammsaare teos end lihtsalt kätte, kuna raamat on väga episoodiline. "Ta hüppab ajas edasi-tagasi, seal pole põhjus-tagajärg seoseid sündmuste vahel. Palju asju, mis filmis peavad olema, raamatus ei ole," avaldas Toom, kes enda sõnul tegeleski esimese aasta loo struktuuri loomisega ning otsustas, mida sisse ja mida välja jätta.

Kuna "Tões ja õiguses" ei markeerita alati eksplitsiitselt aja möödumist, pidi Toom erinevate Tammsaare kirjutatud vihjete pealt komponeerima teose kronoloogia. "24 aasta jooksul toimub see lugu. See on kindlasti asi, mida keegi teine pole pidanud varem tegema," märkis Toom.

Oma lühifilmi "Pihtimus" eest pälvis Toom 2010. aastal tudengifilmide Oscari. Toom leidis, et see kindlasti aitas mingeid uksi avada, kuid kandikul keegi seetõttu talle keegi midagi ette ei toonud. "Tööd sa pead ikka täpselt samamoodi tegema. Võib-olla isegi rohkem, sest sinult oodatakse," sõnas režissöör.

"Ma tahan teha erinevaid asju, mängida erinevates maailmades, tegeleda erinevate teemadega, et iga mu järgnev film oleks erinev eelmisest," ütles Toom, kuid ei välistanud, et ta mingite teemade või lugude juurde kunagi hiljem tagasi ei võiks tulla.