Aulega lõpetas 2020. aastal BFM-is filmikunsti eriala ning 2023. aastal National Film and Television Schooli magistriõppe Londonis. Hetkel valmistab Aule Londonis ette oma esimest täispikka filmi.

Huvi filmikunsti vastu tekkis Aulel juba lapsepõlves, millest suur osa möödus Ameerika Ühendriikides. "Ma mäletan seda, et Ameerikas on üks suur poekett, kust sai videokassette ja natuke hiljem DVD-sid laenutada, need käigud sinna olid mulle alati väga armsad. Mu emale ja isale meeldis ka kinos käia, nii et need filmikogemused lapsepõlvest on kuidagi väga eredad. Mäletan, kuidas ma mingi videokasseti täielikult ära kulutasin, korrates oma lemmikstseene ikka ja jälle," meenutas Aule. 

Lemmikutest toob Aule esile Matrixi filmid ning teised suure ekraani seiklus- ja action-filmid. Filmihariduse saamist alustas ta BFM-is produtsendiks õppides. "Kooli käies mingil hetkel tundsin, et ma tegelikult tahaks väga proovida, et kuidas ikkagi filmi lavastada ja loomingulised ohjad enda kätte võtta. BFM-i õppejõud andsid pika jonnimise peale mulle selle võimaluse ja siis ma kasutasin seda – võib vist nii öelda –, et hästi ära," rääkis Aule. 

BFM-is tehtud Aule tudengifilm "Reiv" osales ligemale 20 rahvusvahelisel festivalil ning sillutas teed mainekasse Londoni filmi- ja telekooli, mille on eestlastest varem lõpetanud Tanel Toom ning lisaks pikk nimekiri maailmakuulsaid nimesid nagu Michael Caine, David Yates, Danny Boyle jpt.

"Taneliga suhtlesin kooli ajal palju. Üldse tundub, et režissöörid Eestis võiksid rohkem kokku hoida, sest neid, kes mõistavad, mida see roll tegelikult tähendab, on vähe," ütles Aule. 

Londonis valmisid Aulel tudengifilmid "Kathy ja Jeb", "Memories of Mummy and Daddy" ning "Mitme näoga puu", mis pääses BAFTA-de eelvalikusse, kuhu valiti 800 filmist 20. "Mitme näoga puu" on eestikeelne film, mis on üles võetud Inglismaal Yorkshires. Mängivad Eesti näitlejad Maria Ehrenberg, Meelis Rämmeld, Henessi Schmidt ja Markus Truup. Film räägib muistses Eestis elavast neiust Annast, kelle südames tärkab armastus, aga see tundmatu ja tugev tunne jääb vastamata.

"Sellesse filmi on natukene sisse segatud minu Eestimaa igatsus. Noorena oli üks mu lemmikutest "Sõrmuste isand" ja sealt tekkis mõte, et muinasjutt on ju kuidagi väga arhailine vorm ja näiliselt hästi lihtne. Tegelikult on see muidugi väga kaugel sellest, mis päriselt lihtne on," tõdes Aule.  

Film köitis ka Briti filmitööstuse esindajate tähelepanu, kes Londonis filmi- ja televisioonikooli lõpulinastustel alati kohal on. "Seal olid sellised maailmakuulsate ettevõtete produtsendid ja arendusjuhid ning nendega on mul nüüd suvel õnnestunud kohtuda. Neile minu puufilm ka meeldis, või noh, vähemalt nii nad väidavad. Käin kohtumistel ja otsin oma uut rada praegu."  

Küsimusele, kas tema ongi Eesti filmi tulevik, vastas Aule, et ei ole endast niimoodi kunagi mõelnud – põhiline on siiski soov filme teha. "Eesti filmi tulevik kuulub kõigi noorte filmitegijate kätesse. Ma ei ole ju ühtegi filmi üksi teinud. Režissööril on küll väga vastutav roll, aga tegelikult peame me kõik seda keskkonda kujundama, milles me filmi teeme. Ma usun sellesse, et et need eestlased minu ümber, kellega filmi olen teinud, on sama palju see tulevik kui mina."