Mihkelsoni sõnul tekitab linnahall inimestes tugevaid tundeid. "Mulle tundub, et pole inimest, kes oleks linnahalli suhtes hallil alal. On tulised pooldajad ja siis on inimesed, kellele üldse ei meeldi linnahall," rääkis Mihkelson. Senikaua kuni linnahall kuulub kultuurimälestiste hulka, seda niisama lihtsalt tema sõnul aga lammutada ei saa.

"Väga rõõmustav on, et Tallinn on võtnud komplekselt läbi mõelda ühe suure osa Tallinna linnaruumist, mida võiks avada külalistele ja linnaelanikele niimoodi, et sellest saaks rohkem rõõmu tunda," arvas Mihkelson. Tallinna linna poolt pakutud kavandite peal linnahalli senisel kujul aga ei eksisteeri.

"Kuskilt peab alati alustama ja see, et linn on võtnud teha põhjaliku töö ja hakanud läbi mõtlema linnaruumi linnahalli ümber on minu arust väga positiivne," ütles Mihkelson ja märkis, et lähinädalatel plaanitakse teha linnaga ka esimene kohtumine, et linnahalli teemal arutleda.

"Linn pole enda plaanides veel 100 protsenti kindel, seda enam, et tegu on üsna keerulise ja suure hoonega. Ta vajab hästi suuri investeeringuid ja tõenäoliselt tuleb need investorid leida," rääkis Mihkelson ja viitas, et riigil ega linnal seda raha kohe kuskilt võtta pole.

Linnahall võib inimesele meeldida või mitte meeldida, kuid Mihkelsoni sõnul on vaieldamatult tegemist 20. sajandi arhitektuuri tähtteosega. "Ta iseloomustab seda modernismi, mis Nõukogude ajal oli ja mida viljeleti minu arust erakordselt hästi. Tema väärtus seisneb ka selles, et teist sellist hoonet pole olemas," selgitas Mihkelson Tallinna Linnahalli muinsuslikku väärtust.

Lõpliku otsuse, kas jätta hoonele alles tema muinsuskaitse, teeb kultuuriminister, kellele esitab ettepaneku muinsuskaitseameti ekspertide nõukogu, kuhu kuulub ka väljast poolt maja eksperte. "Me oleme valmis dialoogiks, me tahame Tallinna plaanidest lähemalt kuulda, arutada sellel teemal ja siis tulevik näitab, kuhu me jõuame," ütles Mihkelson.