X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Madle Lippus: linnaarhitekt peab nägema suurt pilti

Foto: Siim Lõvi /ERR

31. oktoobril arutlesid linnaarhitekti vajalikkuse ja planeerimistegevuse selgema korralduse üle Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussarja "(H)arutus" raames Tallinna abilinnapea Madle Lippus, arhitekt Mihkel Tüür ning endine Tartu linnaarhitekt ja tänane kliimanõukogu liige ning endine esimees Tõnis Arjus. Üheskoos leiti, et linnaarhitekt peaks olema eelkõige erinevate poolte koordinaator, kes suudaks ellu viia pikemaajalisemat ruumivisiooni.

Arjuse sõnul on arhitekti rollid erinevate asutuste raames erinevad ning rollid on ka ajas muutunud. Enda näitel tõi ta välja, et nende aastate jooksul, mil ta Tartu linnaarhitektina töötas muutus tema tegevusalade haare laiemaks.

Linnaarhitektil peab Arjuse sõnul esmajoones olema ruumiteemaline pädevus, kuid lisaks on tal ka lõimiv funktsioon. "Ta peab erinevate osapoolte vahel leidma osavaid kompromisse, kus hea kvaliteet ei läheks ka kaotsi," sõnas Arjus, viidates sellega suhtlemis ja organisatoorsete oskuste vajalikkusele.

Tallinnas on Lippuse sõnul praktiline ruumiloome jaotunud väga erinevate ametite vahale. "See, mida me teeme planeerimisametis, on selle töö uuesti läbi mõtestamine ja sellest lähtuvalt ka vajalike struktuurimuudatuste tegemine. Eesmärk on selles, et otsused saaksid võimalikult kvaliteetsed," märkis ta.

"See taak, mida Tallinna linn juba mõnda aega kannab, on see, et vastutus on hästi ära hajunud. Me püüdleme selle poole, et linnaplaneerimise amet neid igapäevaseid ruumiotsuseid, mis arvestavad ka seda suurt pilti, vastu võtaks," rääkis Lippus. Vastutus on Lippuse arvates hajunud ametkondade mastaabi suuruse tõttu, tuues välja, et üksnes Tallinna linnaplaneerimise ametis töötab 110 inimest.

"Arhitekti roll peaks olema koordineerimistegevus, mis on ruumikeskne. Oluline pole peaarhitekt kui projekteerija või visiooniomaja," märkis Tüür. Lippus sõnas, et linnaarhitekt peaks olema keegi, kes näeks suurt pilti. "Ta peaks olema eraldi, kes sidustab kogu aeg ja vaatab, mis on need suures strateegilised eesmärgid ja kes aitab tuua suurt visiooni detailplaneeringutesse," ütles ta.

"Tallinna üldplaneeringud on kohati liiga detailsed selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me praegu oleme. Meil on kogu seda süsteemi vaja saada oluliselt paindlikumaks. Linnaarhitekt peaks olema see, kes vaatab seda suurt pilti, et see suur pilt nendes konkreetsetes detailides ka kokku jookseks," ütles Lippus.

Arjus märkis, et ruumiloome ei jää kunagi ühe ameti vastutusalasse. "See puudutab ühest küljest kogu organisatsiooni toimimist ja otsuseid ning teisest küljest ka väliste partneritega koostööd. Selleks, et organisatsioon töötaks peavad olema ühised väärtushinnangud, ühine visioon ja inimesed, kes on enda töös pädevad ja viivad seda visiooni ka järk-järgult ellu," rääkis Arjus.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: