Kuraator: Eesti 80ndate eramajade arhitektuuris väljendus vabaduse püüdlus
Arhitektuurimuuseumi uuel näitusel "Vaprad ja ilusad" on võetud luubi alla 80ndatel Eestis kanda kinnitanud postmodernism. Kuraator Triin Reidla sõnul mõjutavad tollased majad endiselt ka praegust eramuarhitektuuri.
Postmodernism jõudis Eestisse ühes raudse eesriide tagant tulevate infokildudega. Läänelikku arhitektuuri kajastavad ajakirjad ning telesarjad "Dallas" ja "Vaprad ja ilusad" panid inimesi samasugust suursugust elu ihkama.
"Vabaduse püüdlus või isemõtlemise võimalus väljendub nendes majades väga tugevalt. Kui vaadata intervjuude filmi näitusel, siis seal räägib üks inimene väga põhjalikult, kuidas ta arhitektidega koos lendas õhulossidesse välja ja jõudis ägeda projektini," rääkis näituse kuraator Triin Reidla.
Sel ajal valminud maju iseloomustab mitmekorruselisus, tornid, verandad, rõdud, kaaristud, sambad, mitmetahulised katused, erikujulised aknad ja uksed ning suur maht, mis võib ulatuda kuni 1200 ruutmeetrini. Kusjuures ehitati neid maju peamiselt ise.
"Majad mõjutavad meie tänapäevast eramuarhitektuuri ka. Selle suurus, auto olulisus maja juures, juurdub sealt 80ndate majadest," lisas kuraator.
Niivõrd teistsugused majad on paljude silmis ka negatiivse kuvandi saanud – Tallinna külje all asuvat Ilmandu küla on rahva suus Lollidemaaks kutsuma hakatud. Arhitektuuriteadlase Triin Ojari sõnul võib konteksti tundmine tol ajal valminud maju paremini mõistma panna.
"Just selline ilutegemise aspekt oli väga tugevalt esil 80ndate elamutes – kõik, mis ei meenutanud sirget igavat Lasnamäe halli maja, vaid oli romantilisem: kaarekesed, tornid, väikese ruuduga aknad ja elemendid, mida ehitati palju," märkis Ojari.
"Selle üle naerdi ja seda kritiseeriti palju, sest eestlane on olnud alati väga kaine meelega ja sirget modernismi. Tagasihoidlikku stiili peeti õigeks ja paremaks. Kui vaatame 90ndate eramuarhitektuuri, kus see plahvatuslikult arenema hakkas, kui tuli uus iseseisvus ja kõigil oli võimalus endale maja ehitada, siis said neofunktsionalistlik, neomodernistlik stiil domineerivaks," rääkis Ojari.
Ojari sõnul on 80ndate majadel ambivalentne kuvand ka täna. "Nad on väga kõnekad oma ajastu ideaalidest ja ambitsioonidest rääkima. Kõik tahtsid olla omanikud," sõnas ta ja lisas, et kindlasti võeti eeskuju Ameerika ajakirjades nähtud kodudest.
Näitus "Vaprad ja ilusad" on arhitektuurimuuseumis üleval kuni 21. aprillini.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Aktuaalne kaamera"