X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Andro Mänd: Eesti uus arhitektuur on avaliku sektori nägu

Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd rääkis "Vikerhommikus", kuidas tänavuste arhitektuuripreemiate laureaadid viitavad sellele, et avalik sektor ehitab võrreldes erasektoriga kvaliteetsemat arhitektuuri. Sellegipoolest on Männi hinnangul linnakeskkonna kujundamises arenemisruumi palju.

Eramuarhitektuur

Männi sõnul muutuvad nii nagu iga asja puhul ka arhitektuuris maitsed ja arvamused. Näiteks usub Mänd, et umbes 30 aasta pärast võetakse "lollidemaaks" kutsutud 90ndate uusrikaste elamurajoonid kaitse alla. "Kui ta säilib sellisena veel 30 aastat, siis ma usun küll, et ta võetakse miljööna kaitse alla kui üks selline oma ajastu kurioosne ala," sõnas ta.

Mänd tõi ennustuse tõestuseks välja hetkel arhitektuurimuuseumis väljas oleva eramuarhitektuuri näituse. "See näitab, et juba on piisavalt aega möödas, et me hakkame vaatama natuke teistmoodi asjadele, mida me mingi hetk naeruvääristasime," sõnas ta.

N-ö "põllumajade" periood hakkab Männi sõnul tänu kliimakriisile ja rohepöördele läbi saama. "Me oleme Eestis energiatõhusust vaadanud läbi väga kitsa prisma. Paneme oma majale lisasoojustuse peale, uue ventilatsiooni ja ongi kõik," ütles ta.

"Kui sa teed sellise lahenduse sinna põllu peale ja iga päev sõidad autoga linna tööle, õhtul tagasi, viid lapsi – tavaliselt on peres veel kaks autot – siis selle energiasäästu, mille me saavutame oma maja energiatõhusaks tegemisel, laristame me maha seetõttu, et me oleme oma linnu planeerinud ebaefektiivselt, see on olnud kõik isetekkeline," rääkis Mänd.

Mänd tõi välja, et näiteks Viimsi vald on oma kasvu seisma pannud. "Ma loodan, et ka Rae ja Harku vald saavad aru, et seda asja tuleb hakata piirama ja kontrollima," sõnas ta.

Eramute ehitamine on Männi hinnangul kliimapöörde vastane. "Kortermaja on palju kompaktsem oma energiakulu ja maakasutuse poolest," märkis ta. Männi sõnul on Eesti linnades suur puudujääk ridamajadest, mis Lääne-Euroopas on väga tavaliseks nähtuseks. "Inimesed ei vaja suurt krunti, mida ta peab ju niitma, hooldama – inimesel piisab sellest väiksest lapikesest, kus ta saab oma grilli püsti panna ja saab ka päikest võtta kui ta tahab," arvas ta.

Linnakeskkond

Mänd tunnistas, et linnakeskkonna kujundamise poolest ei tasu Tallinnal Kopenhaageni ja Amsterdamiga konkureerida, kuna seal on asjaga tegeletud palju pikemat aega. "Me peame vaatama, et me suudaks ellu jääda konkurentsis Riia ja Vilniusega. Vilniuses käib väga jõuline elukeskkonna ümberkorraldamine ja -mõtestamine," märkis ta.

Üks probleem seisneb Männi sõnul linnade tiheduses. "Selline hõre linn nagu meil on, ongi probleemiks, miks meil ei saa tekkida aktiivset tänavafronti, sest need ärid ei jää seal ellu. Me peame linna rohkem tihendama, sest meil ei ole piisavalt kriitilist massi kesklinnas," arvas ta.

Mänd tõi välja, et Tallinnas puuduvad linnaosakeskused. "Mujal maailmas on täiesti tavapärane, et inimene, kui ta tahab õhtul välja minna, ei pea rändama kesklinna, vaid ta saab oma kodulinnaosas seda teha," märkis ta. "Linnaosakeskus ei ole Magistraali või Mustika kaubanduskeskused – see on tegelikult kontrollitud ruum, kuhu sa sisened kellast kellani. Sa ei lähe sinna aega veetma. Suured kaubanduskeskused suretavad seda väikeäri välja," ütles Mänd.

Arhitektuuripreemiad

Arhitektuuripreemiatel pälvisid kaks olulist preemiat riigigümnaasiumid. "Vaadates üldse kõiki neid preemiaid, on preemiad jätkuvalt avaliku sektori nägu. See näitab seda, et avalik sektor ehitab kvaliteetsemat arhitektuuri võrreldes erasektoriga. Kui avalik sektor ehitab, siis üldiselt viiakse läbi avalik arhitektuurivõistlus ehk me saame kõige parema lahenduse, mis selles ajahetkes on võimalik saada," selgitas Mänd.

Männi sõnul on see tunnustus Eesti riigile, märkides, et ka riigigümnaasiumite programm on kogu Euroopas unikaalne. Ta tõi välja, et välisriikide arhitektid kuulavad suu lahti, kuidas 10 aastaga on kogu gümnaasiumimaastik ümberreformitud ja õpilased kaasaegsesse õpikeskkonda viidud.

Üldiselt on Männi hinnangul arhitektuurimaastikul tugev aasta olnud, kuna ükski objekt ei saanud mitut preemiat. Siiski kritiseeris ta, et preemiates ei ole veel eriti näha rohepööret, kui Pelgulinna Riigigümnaasium välja arvata. "Ma usun, et järgnevatel aastatel me hakkame järjest rohkem nägema rohepöörde ideoloogiast kantud hooneid," arvas ta.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Vikerhommik", intervjueerisid Kirke Ert ja Taavi Libe

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: