X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Heidy Purga: me räägime hetkel kultuuris liiga palju betoonist

"OP" 7. septembril Autor/allikas: Kairit Leibold/ERR

Kultuuriminister Heidy Purga vaatas saates "Aasta tipphetked 2023: Elamus" tagasi möödunud aasta muredele, mis ümbritsesid erinevate kultuuriehitiste rahastamist.

"Minu hinnangul räägime me praegu kultuuris liiga palju betoonist. Me peaksime rohkem rääkima inimestest, kes sellesse betooni elu toovad, investeerivad kultuuri läbi enda panuse," sõnas kultuuriminister. "Betoon paraku varjutab natuke seda kultuuriteemat. Võib-olla see hetkeline üsna suur kiratsemine, just eelarve mõttes, annab võimaluse neid asju ümber vaadata ja prioriteete kultuurivaldkonnas ümber sättida," pakkus ta.

"Minu jaoks on kõige suurem ja põletavam küsimus siiski see, et kelle käes on ja kes seab kinnisvara juhtimise prioriteetsuse. Kas meil on tarvis hoida mitut nimekirja ja kes selle nimekirja eest vastutab? Kes vastutab hiljem nende majade ülalpidamise eest? Me peame enne valmis ehitama need objektid, millega me oleme pooleli ja alles siis vaatama, mida meil juurde on vaja," ütles Purga.

Purga mõtiskles, et kuigi riiklikult tähtsad kultuuriehitised kinnitab riigikogu, siis kas sellel on tegelikult pistmist sellega, millised on kultuuriväljale tarvilikud ehitised. "Kas me peame ehitama uusi maju või me peame renoveerima maju? Millised on need prioriteedid? Need on kõik küsimused, mis jäävad seda aastat saatma," sõnas ta.

"Võib öelda, et on võib-olla antud ka katteta lubadusi, millises olukorras me täna oleme, eriti rääkides suurematest kultuuriehitistest, nagu rahvusraamatukogu, mis on tõesti mõnevõrra kallimaks läinud. Mitte ainult, kuna ehitushinnad on kallinenud, aga ka seetõttu, et tegemist on olnud objektiga, millest on välja tulnud väga palju varasemat ehituspraaki," rääkis Purga. Ehituse lõpuni viimiseks vajaminev summa on Purga sõnul leitud, kuid sisustuse jaoks veel ressurssi otsitakse.

Riigikogu on riiklikult tähtsate kultuuriobjektide nimistusse määranud viis objekti: Tartu südalinna kultuurikeskuse, Narva Kreenholmi kultuurikvartali, Rakvere Arvo Pärdi nimelise muusikamaja, Estonia juurdeehituse ja Tallinna filmilinnaku. "Täna on umbes pooled neist ehitistest juba kultuurkapitaliga lepingu sõlminud. Kokku on lepitud, mis on need ressursid, mida kultuurkapital rahastab, mis etappides, millistes summades. Lepingus on Tartu südalinna kultuurikeskus, Arvo Pärdi nimeline muusikamaja ja kohe on lepingusse minemas ka Tallinna filmilinnak," avaldas Purga.

"Lahtine on veel Estonia juurdeehitis, kuid ka seal näeme, et on asutud otsima lahendusi nende tingimuste välja selgitamiseks, mis on ehitamiseks tarvilikud või selleks, et võiks välja kuulutada arhitektuurikonkursi," rääkis Purga.

"Lahtine on täna ainult Narva Kreenholmi kultuurikvartal ja nende tulevikuplaanid, mis esialgse äriplaani kohaselt on muutunud, sest nende kontseptsioon keskendus ennekõike piiri tagant tulevatele turistidele. Oleme ootel, et mis plaaniga Kreenholmi kultuurikvartal võiks kultuurkapitali tulla, et ka nende objekt saaks rahastatud."

Hetkel on riigikogus kultuurikomisjoni poolt välja pakutud seadusemuudatus, mis laseks kultuurkapitalil rahastada veel üht riiklikult tähtsat kultuuriobjekti. "Me näeme, et ressurssi on. Pole mõtet rahal seista lasta, kui meil on kriitilisi objekte vaja lahendada," sõnas Purga.

Toimetaja: Rasmus Kuningas

Allikas: "Aasta tipphetked 2023: Elamus"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: