Maian Kärmas: lauljana olen eelkõige lugude jutustaja
Raadio Tallinna vedaja, muusik ja laulukirjutaja Maian Kärmas sõnas kultuurisaates "OP", et ta on lauljana eelkõige lugude jutustaja.
Laulukirjutaja Maian Kärmas avaldas 20 aastat tagasi oma esikalbumi "Tuigutuled", mida ta samal aastal Jõulujazzil ise ka esitas. 7. detsembril toovad solistid Liisi Koikson, Mari Jürjens ja Karmen Rõivassepp koos Ain Agani, Mihkel Mälgandi, Paul Danieli ja VHK keelpilliorkestriga "Tuigutuled" Jõulujazzi raames uuesti publiku ette. Samal ajal on Kärmase sulest ilmunud raamat "Manilundila".
20 aasta tagust plaadi loomise kogemust meenutades tõdes Kärmas, et see oli hästi loomulik protsess, mida ta toona ise väga ei märganudki.
"See plaat lihtsalt sündis. Olin toona natuke noorem kui 20 ja ega ma seal plaadil ei luisanud küll, sest sellel hetkel sa kirjutad lihtsalt nii, nagu sa kirjutad, ja sellisena, nagu sa oled, neist asjust, millesse sa päriselt usud. Üldse, eks see laulukirjutamine minu puhul on paratamatus. Mulle meeldib väga mõte, et sootuks teised lauljad laulavad neid lugusid nüüd. See annab nendele lauludele uue elu, uue lendamise, uue hingamise ja laulukirjutajale on see hästi tore, soe tunne," rääkis Kärmas, kes ise enam lavale ei kipu.
"Mul on olnud elus neid hetki, eriti just muusikatoimetajana Raadio Tallinnas, kus ma olen vaadanud erinevaid lauljaid ja mõelnud, et miks ta ei laula, miks ta ei tee praegu... Nüüd ma olen õppinud ise oma nahal, et neid põhjuseid, miks ühel või teisel eluperioodil keegi otsustab vakka olla, on väga mitmeid. Need on väga varieeruvad, alustades sellest, mis toimub inimese hinges, kuni sinnani, mis toimub kogu tema keha ja olemisega," rääkis ta ning tõdes, et on kogu elu võidelnud lavahirmuga, millega on aidanud toime tulla oma rolli ümbermõtestamine.
"Olen mõelnud pigem nii, et ma pole laulja, kes peab minema lavale ja olema perfektne, vaid et ma olen lugude jutustaja. Neid, kes on heliredelid selgeks õppinud ja on tehniliselt perfektsed, neid on küll ja veel maailmas, aga mis on sinu lugu? See on see, mis lõpuks hakkab sind eristama teistest ja see on kohati isegi olulisem kui see, et lugu oleks perfektsete vahenditega räägitud. Sellega ma võtan pinged maha," jutustas Kärmas.

Eurovisioonile edukaid lugusid kirjutanud Kärmas vaatab huviga ka praegu nii Eesti Laulu kui ka Eurovisiooni. "Mul on ju kodus üks 11-aastane, kes ka rõõmuga ja elevil neid esitusi vaatab," ütles ta ning lisas, et ei välista ka tulevikus Eesti Laulule lugude kirjutamist.
Hiljuti oma esimese ilukirjandusliku teose "Manilundila" välja andnud ning uuel aastal uut plaati planeeriv Kärmas tõdes, et ei ole ülemäära töökas või võimekas, lihtsalt mitu pikalt ettevalmistatud projekti on avalikkuse ette tulnud samal ajal.
"Tegelikult ma olen väga-väga aeglane inimene ja mul ei ole üleloomulikke võimeid. Raamatu esimene peatükk on kirjutatud veel enne seda, kui ma emaks sain – oma tosina jagu aastaid tagasi. Tegelikult oli see lihtsalt selline etüüd või mõtteharjutus, et seesama lavanärv maha saada. Lugu on küll jutustatud üheksa-aastase tüdruku vaatevinklist, aga see on siiski mõeldud nii lastele kui täiskasvanutele ja räägib eelkõige sidemest, mis on laste ja täiskasvanute vahel ja teinekord märkamatult mõraneb," rääkis ta.
Toimetaja: Ave-Marleen Rei, Karmen Rebane
Allikas: "OP", intervjueeris Owe Petersell