Kui Vanemuine kuuekümnendate aastate keskel teatrina taastati siis taastati hoone kontserdi- ja teatrisaalina. 1990. aastate lõpus sai Eesti Kontsert kontserdisaali endale, mis tähendas aga, et orkester jäi proovisaalist ilma.

"Täna on niimoodi, et me harjutame suure orkestriga väikeses saalis, mille kõrgus on neli meetrit ja volüüm on seal saalis on 120 detsibelli ehk et tingimused harjutamiseks on enneolematult halvad," sõnas Vanemuise teatri juht Aivar Mäe.

Just orkestri proovisaali loomise vajadus on üks peamisi põhjuseid, miks Vanemuise teater juurdeehitust planeerib. Salto arhitektide koostatud eskiisprojekti järgi kerkib neljakorruseline teatrihoone juurdeehitus Struve tänava äärde ehk sinna, kus praegu asub töötajate autodele parkimisplats. Lisaks orkestri proovisaalile koosneb juurdeehitus veel muudest töö- ning prooviruumidest ja ka hostelist.

"Me räägime täna mahust kuskil umbes 1000 ruutu. Hoone nullkorrusel on siis parkimine, siis on külalistemaja plokk, mis on esimesel korrusel ja teine-kolmas korrus on proovisaal. Meil on külalistemaja juba nõukogude ajast ja mis seal salata, et me hoiame aastas kokku tuhandeid öid, mille me peaksime muidu hotellist tellima ehk meil on plaan ka selle külalistemajaga hüvasti jätta ja selle müügist saadud rahast uus ehitada," selgitas Mäe.

Olemasoleva hoonega ühendub juurdeehitus galerii kaudu. "Eelkõige puudutab see pillide transporti – et pillid saaksid ilusti ratastel liikuda ja on võimalik liikuda otse kas kontserdisaali või sõita transpordiliftiga esimesele korrusele, et minna näiteks külalisetendustele," rääkis teatrijuht.

Tartu abilinnapea Elo Kiiveti sõnul on Vanemuise teatri territooriumil olemas kehtiv detailplaneering ja hoone laiendust lubab ka üldplaneering. Samas on linnale esitatud eskiisis mõned detailid, mis detailplaneeringuga päris hästi ei klapi ja vajavad Kiiveti sõnul täpsustust.

"Ehitusseadustiku ja planeerimisseadustiku järgi saab kehtivat detailplaneeringut projekteerimistingimustega täpsustada. Nii et nende eskiis on linnavalitsusele esitatud. Me nüüd vaatame seda ja anname neile teada, mis võimalused on sellisel moel edasi minna või peaks mingisuguseid näitajaid muutma," selgitas ta.

Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera sõnul on kesklinna piirkonda uute hoonete kerkimine tervitatav.

"Tartus on viimastel aastakümnetel toimunud mitte väga tervitatav protsess, kus järjest rohkem funktsioone on hakanud kolima linna äärde ja seetõttu on kesklinn muutunud funktsioonide poolest nii-öelda vaesemaks. Iga linna jaoks on kesklinn tegelikult see võtmekoht, mille kaudu inimesed ennast oma kodukohaga või turistid külastatud linnaga seostavad," selgitas ta.

Juurdeehituse üheks rahastusallikas on praeguse külalistemaja müügist saadav tulu, samuti on Mäe sõnul võimalus alati laenu võtta ja omavahendeid kasutada. Kui palju kogu ehitus võiks maksma minna ning mis ajaks valmida, sellest saab teatrijuhi sõnul täpsemalt rääkida aga uuel aastal.