Vanemuise juurdeehituse eskiis ei vasta linna detailplaneeringule
Vanemuise teater plaanib teha peamajale juurdeehituse, mis peaks parandama peamiselt sümfooniaorkestri töö- ja proovitingimusi, lisaks rajatakse uus külalismaja. Praegune hoonekavand ei vasta aga krundi detailplaneeringule.
Kuna Eesti Kontserti hallatavas Vanemuise kontserdisaalis on pidevalt üritused, teeb Vanemuise sümfooniaorkester proove madalas balletisaalis. Kui on vaja harjutada koos ooperikooriga, jääb ruumi väheks.
"Täna ei ole orkestrantidel ühtegi prooviruumi. Teatavasti instrumente, eriti vaskpuhkpille ja löökpille, ei ole võimalik harjutada kodus. Neil on selleks vaja harjutusruume – neid täna teatris ei ole. Me üritame viia töötingimusi 21. sajandile vastavaks, ühele korralikule teatrile vastavaks," avaldas Vanemuise teatrijuht Aivar Mäe.
Teatrihoone juurdeehitus kerkiks Struve tänava äärde ehk sinna, kus praegu asub töötajate autodele parkimisplats. Umbes 1000-ruutmeetrine uus hoone oleks eskiisi järgi pea sama kõrge kui peamaja. Teisel kuni kolmandal korrusel oleks proovisaal ning esimesel korrusel külaliskorterid. Osa raha ehituseks on plaanis saada praeguse külalistemaja müügist.
"Külalismaja me vajame nagu õhku, sest meil käib nii balletis, draamas kui muusikas hästi palju külalisi. Seega päris suured massid liiguvad ja me hoiame päris palju finantse kokku tänu sellele, et meil on oma külalismaja," märkis Mäe.
Vanemuise teatri juurdeehitust planeeriti ka juba 15 aastat tagasi, kuid see lükkus raha puuduse tõttu tagaplaanile. Sellest ajast on krundil olemas detailplaneering. Uus eskiis aga planeeringule ei vasta.
"See hoonemaht on suurem kui detail ette näeb. Teiseks, ta ei paikne selles hoonestusalas, ta on nihkunud natukene tänavale lähemale, ta on laiem ja maa-alune parkla asub ka suurel määral väljaspool hoonestusala," kommenteeris Tartu linna arhitektuuriteenistuse juhtivarhitekt Ivo-Sven Riet.
Rieti sõnul on teatril võimalik siiski projekt detailplaneeringuga vastavusse viia. Teatrijuht Aivar Mäe sõnul nad seda ka kavatsevad.
"Me sel hetkel ei teadnud üldse, et detail on olemas, see oli meeldiv uudis, me arvasime, et peame detaili tegema hakkama. See on väga positiivne, vastasel juhul oleks see lükkunud paar kolm aastat edasi," sõnas Mäe.
Kui eskiis saab linna detailplaneeringuga kooskõlla, peab teater taotlema ka ehitusluba ning seejärel kuulutama välja riigihanke.
Juurdeehitus ei pruugi olla ainulahendus
SA Teater Vanemuine nõukogus asutaja ehk Kultuuriministeeriumi esindaja Meelis Kompus sõnas ERR-ile antud kommentaaris, et SA tegevjuhtkond peab ruumiprobleemide lahendamiseks kaaluma ka alternatiive, mistõttu juurdeehitus ei pruugi olla ainulahendus.
"Praegu on kindlasti vara rääkida sellest, et Vanemuise teater saab endale juurdeehituse. Vajadust teatri töötingimusi parandada ei pane Kultuuriministeerium kui sihtasutuse asutaja kuidagi kahtluse alla, küll aga on teatrijuht Aivar Mäele sihtasutuse nõukogus antud ülesanne kaaluda kõiki alternatiive, näiteks koostöövõimalusi samas hoonekompleksis asuva Vanemuise Kontserdimajaga, kus minevikus ongi teatri orkester proove teinud," sõnas Kompus.
"Enne seda, kui alternatiivid ei ole põhjalikult läbi analüüsitud, ei saa alustada reaalseid ettevalmistusi uue hoone ehituseks. Praeguses keerulises riigieelarve olukorras ei saa riik püsikulusid juurde planeerida, kuna suurem hoone tähendab automaatselt ka suuremaid kulusid," lisas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Aktuaalne kaamera"