Liisu Arro: tarbekunst pole minu jaoks piirang, vaid väljakutse
Kultuurisaade "Killud" käis sel korral külas keraamikul ja tarbekunstnikul Liisu Arrol, kes kinnitas, et tema jaoks on väga oluline, et igal tarbeesemel oleks hing sees.
"Mulle tohutult meeldib tarbekunst ja see ei ole minu jaoks piirang, vaid pigem väljakutse," sõnas Liisu Arro ja lisas, et kui teha vabas vormis kunstieset savist, siis ta on kunstiese. "Aga tarbeesemele tuleb juurde see, et ta oleks kasutuskõlblik, et ta oleks pestav, et ta oleks nõudepesumasinas pestav, et tal ei tohi olla mikropragusid, kuhu hakkab mustus kogunema," mainis ta.
Arro rõhutas, et ta naudib tarbeeset ka tarbijana. "Mulle on oluline, et need asjad, mida ma igapäevaselt kasutan, et nad oleksid ilusad ja esteetilised ning et ma teaksin, kes need teinud on, mitte see, et nad on tulnud nimetust august, vaid ma tean, kuidas nad on siia ilma tulnud," nentis ta ja mainis, et talle meeldib, kui tavalisel tarbeesemel on hing sees. "Seda ma proovin oma töös ka teistele edasi anda."
Loomingu alustamine on Liisu Arro jaoks keeruline. "Ma kas mõtlen üle ning jõuan lõpuks kohta, kus tekib tunne, et mul polegi mõtet seda teha," selgitas ta ja lisas, et alustamiseks on tal vaja tühjust ning oma aega ja ruumi. "Kui töö jookseb, siis see mulle väga meeldib ning seepärast meeldib mulle jätta ka asju pooleli, sest sealt edasi minna ja midagi uut teha on palju lihtsam."
"Varem oli mul see tunne, et ma saan iga motiivi teha ainult üks kord, siis nüüd ma olen ka sellest üle saanud, seega ma kordan ka sama motiivi ning see enam ei häiri mind, kuna ta tuleb alati veidi teistmoodi ja mingi teistmoodi lisandiga," sõnas Arro.
"Savi puhul on aeg väga oluline faktor, sest valmimiseks kulub palju aega," tõdes ta ja ütles, et talle meeldib protsessi juures see hetk, kui tal peas tekib mingi mõte, et võiks midagi sellist teha. "Siis tuleb mängu tehniline võimekus, mida savi ja kuumus välja kannatavad ning ka mida minu kaks kätt teha oskavad."
"Killud" on ETV2 eetris teisipäeviti kell 22.00.
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: "Killud"