Iiri autor Mark O'Rowe kirjutas näidendi kolmele suurele Iiri näitlejannale, kes harva kodustel lavadel kokku said. Ka Murel, Toompere ja Tauraite olid pikalt otsinud võimalust midagi koos teha. "Nad olid omavahel mitmed korrad arutanud, et võiks midagi koos teha ja see jõudis minuni," rääkis Pedajas.

Näidend on vormilt üliminimalistlik – kahe tunni jooksul kuulab vaataja pealt kolme naise kohvikulaua taga peetud vestlusi, millest kooruvad välja õigel ajal rääkimata jäänud lood, suhtepuntrad ja igatsused.

"See on väga põnevalt kirjutatud materjal, mis nõudis meilt ka väga suurt lahtihammustamist, sest need inimesed räägivad siin laval lugusid, mis on olnud, ja me pidime ehitama endale väga suure ja kindla tausta, et me kõik teaksime, millest räägime," selgitas Harriet Toompere.

"Keegi ütles, et see tükk on selline, nagu kuulaks kellegi vestlust pealt. Teiste vestluseid on alati väga huvitav pealt kuulata – et kas ja kui palju sa aru saad. Selle tüki on kirjutanud mees, ta on väga hästi seda teinud ja ma arvan, et ta on väga hästi oma kodutööd teinud," rääkis Tiina Tauraite.

"Kui me hakkasime seda materjali tegema, olid mul mõned kohvikukohtumised oma sõbrannadega ja ma ei olnud seda kõrvalpilguga kunagi pealt vaadanud – mis teema leitakse, kuidas teine selle teemaga haakub või ei haaku, ja kuidas otsitakse sellist võib-olla lihtsat vestlust, aga jõuaks ka ära rääkida tähtsad asjad ja millest alustada," arutles Hilje Murel.

Näidendi tõlkis Krista Kaer ja lavastuse kujundas Pille Jänes.