"Kaarel on unikaalne isiksus, ta on nii andekas kunstnik, ta tegi nii erinevaid asju, et minu jaoks oli see väga huvitav uurida, kuidas on võimalik, et sa teed vitraaže, multikaid, monumentaalkunsti, joonistad ja maalid," ütles režissöör Aljona Suržikova. "Minu jaoks oli tähtis näidata tema erinevaid külgi. Teda kui mitmepalgelist kunstnikku, teda kui loojat hästi erinevates valdkondades ja kuidas saab seda kõike ühe inimese sisse panna."

Filmis saavad sõna nii kunstnik ise kui tema kaasteelised, sõbrad ja galeristid. Jutud räägitakse otse kaamerasse, intervjuudele lisandub rohkelt arhiivimaterjale.

Filmiajakirjanik Tristan Priimägi ütleb, et ühelt poolt on portreefilm hea viis kunstnikku ja tema loomingut eksponeerida ja jäädvustada.

"Võttes arvesse seda, mis ka filmist välja tuleb, et Kurismaa kunst on olnud paar korda unustamise äärel ja sellise keerulise formaadi puhul nagu ta viljeleb, need tööd tihti lagunevad, kaovad linnaruumist, lõhutakse maha, et selle pärandi säilitamise eesmärk sellel filmil on kindlasti olemas," ütles filmiajakirjanik Tristan Priimägi.

Samas ütleb Priimägi, et ta ootaks ka portreefilmidelt dokumenteerimise kõrval suuremat autoripositsiooni.

"Ma julgustaks kõiki portreedokkide tegijaid mitte lihtsalt kroonikat tegema, vaid tegema ka kunstilisi filme," ütles Priimägi. "Võib olla on meil nõudmised või ootused erinevad portreedokkide osas, et portreedok oleks ka ise ajas kestma jääv dokument mitte ainult kroonikana, vaid millegi muuna ka veel."

Filmi "Kaarel Kurismaa ajatuse piirid" näeb Tallinnas kinodes Sõprus ja Artis, samuti mitmetes väiksemates kinodes üle Eesti.